“Pidasin nagu ka teised kandidaadid ja poliitikud Arnold Rüütlit autsaideriks,” sõnas Kreitzberg ajaleheintervjuus. “Levis arvamus, et kui Rüütel läheb kolmikliidule ohtlikuks, teeb ajakirjandus ta kohe pulbriks. Press ei kartnud teda, vaid lubas endale riski Rüütli populaarsuse laia eksponeerimisega.”

Kreitzbergi sõnul vedas Rüütlil ka sellega, et valimiskampaania langes Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeva tähistamise aega ja tema kui tolle aja tegelane oli pidevalt ekraanil, mis lisas Rüütlile sära.

“Rahvaliidu meeletu ponnistus algas pärast riigikogus tekkinud konflikti Keskerakonnaga teise ja kolmanda valimisvooru vahel parlamendis. Konkurentide aktiivne tegevus võimendus veelgi, kui me avaldasime Keskerakonna julge prognoosi, et Kreitzberg kogub kuni 104 häält,” rääkis Kreitzberg.

Tegelikult valimiskogus 72 häält saanud Keskerakonna presidendikandidaadi sõnul kaotas ta arvatavasti Ülo Nugise ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ehk vene saadikute hääled.

“Rahvaliidu aktiviseerumine venelaste suunal ja vastupidi on silmnähtav, riigikogu maksimumiks pean 30 häält,” sõnas Kreitzberg Kesknädalale.

Ta tunnistas, et Keskerakonna töö valjameestega oli ebasüstemaatilisem ja lühiajalisem kui Rahvaliidul ja tõenäoliselt ka Reformierakonnal. Ta lisas, et suvel ei käivitunud õigel ajal Keskerakonna osakondade poolt kohalikele volikogudele suunatud kampaania.

“Me unustasime, et Rüütli näol oli kaalul tegelikult kogu Rahvaliidu eksistents,” rääkis Kreitzberg. “Nad hakkasid valijameeste hulgas tehtud kampaanias meie seisukohti ja kandidaati kergelt kritiseerima. Mina omalt poolt ja minu meeskond ei kritiseerinud Rahvaliitu kordagi, isiklikult rääkisin Rüütlist kampaania käigus ainult head,” kinnitas ta.