"Seega on õpetajate palganõudmised täiesti põhjendatud. Palk, mida õpetajad praegu saavad, jääb kõvasti alla riigi keskmise, ja see on taasiseseisvunud Eesti üks suuremaid häbiplekke," nentis Kreitzberg ajalehele Pealinn antud intervjuus.

Kreitzberg meenutas, et poliitikud on kõik kellegi käe all õppinud,  kuid paraku kaob see kiiresti meelest. "Ilma õpetajateta ei ole meie riik see, kes ta praegu on, pööre sai võimalikuks suures osas tänu neile. Nende töö nõuab palju suuremat tunnustamist," sõnas poliitik.

"Leian, et õpetajate praegune palgasoov on isegi liiga tagasihoidlik. Mujal Euroopa Liidu riikides on õpetaja palk keskmisest kõrgem, nii peaks see olema ka meil, sest pedagoogi vilets palk viib alla kogu hariduse maine. Suhtumine on ju valdavalt selline, et suurt raha kokku ajavad ärimehed, kuigi tihti ilma mingi hariduseta, need on kõvad tegijad, aga õpetajad pole mingid arvamusliidrid.

Õpetaja ei peaks muretsema selle pärast, mida selga panna või et kas tal ikka jätkub raha, et teatrisse minna või raamatut osta. Kui vaatame, mis õpetaja rolli täitmine tegelikult maksab, siis see oleks kaks Eesti keskmist palka. Ja see võikski olla Eesti 6-7-8 aasta siht – õpetajale kahekordne keskmine palk. Raha selleks võiks tulla näiteks maksude tõstmise arvelt, see praeguse valitsuse retoorika, et madalad maksud on meie majandusliku edu pant, ei pea paika! Vaatame kas või Skandinaaviamaid ja Saksamaad, kus on kõrged maksud, aga inimesed on eluga rahul."