Eesti Euroopa Liiduga liitumismõjude uurimisalasest seminarist osavõtjad tegid teisipäeval ettepaneku peatada läbirääkimised Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel, et jätkata neid poliitiliselt sobival ajal. Ettepaneku tegemisel arvestati Eesti ja Euroopa Liidu vahel kujunenud läbirääkimiste praegust olukorda ja adekvaatse analüütilise teadmise vähesust läbirääkimiste kohta.

Peeter Kreitzberg, Ene Grauberg, Igor Gräzin, Mart Helme, Priit Kelder, Tõnu Kõrda, Meelis Laido, Kaul Nurm, Ivar Raig ja Uno Silberg tegid ettepaneku, et eurokõneluste peatamine teeks võimalikuks läbirääkimiste taasalustamise pärast seda, kui see vastab rahva enamiku tahtele ning on esitatud põhjendatud ja rahvuslikest huvidest lähtuvad ettepanekud alaliste erandite ja üleminekuperioodide taotlemiseks liitumislepingus.

Liitumisläbirääkimiste jätkamise eeltingimuseks on pöördumisele allakirjutanute väitel liitumismõjude igakülgne analüüs: tulude ja kulude kalkulatsioon ning võitude ja kaotuste kaalutlus. Nende sõnul teeb taolise informatsiooni puudumine isegi referendumi mõttetuks.

Pöördumises märgiti, et kuni tänase päevani pole keegi Eesti ametliku välispoliitika esindajatest suutnud esitada tõsiseltvõetavaid argumente Euroopa Liiduga ühinemise kasuks.

“Vajab rõhutamist seegi asjaolu, et mitte ainult Eesti rahva tahe, vaid ka kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ei võimalda Eesti astumist Euroopa Liitu,” seisab pöördumises. “Ka praegused liitumisläbirääkimised toimuvad kehtivate Eesti Vabariigi seaduste piirimail ning ilma selge rahva mandaadita.”

Pöördumisele allakirjutanud avaldavad lootust, et kompetentsete inimeste kaasamine Eesti välispoliitika elluviimisse ja eelolevad Riigikogu valimised loovad eelduse, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga veel sel kümnendil. Selle üheks eelduseks on nende sõnul ka sügavad struktuurses reformid euroliidus eneses.