"Oli viga, et me Euroopa riikidelt raha laenasime, et pankadele tagasi maksta," ütles Kotacheas. Nimelt algas Kreeka kriis sellest, et Kreekal oli raskusi raha tagasimaksmisega erainvestoritele, kelle seas oli palju pankasid. Majanduskriisi kiiret laienemist kartvad teised eurotsooni riigid laenasid Kreekale seejärel palju raha, et Kreeka saaks pankadele laenud tagasi maksta, mistõttu nüüd on Kreeka väga palju raha võlgu Euroopa Keskpangale, euroala stabiliseerimisfondile EFSF ja rahvusvahelisele valuutafondile, mis kõik on oma liikmesriikide raha kasutavad asutused.
Laenuraha eest pidi Kreeka ära tegema suure hulga kulukärpeid ja maksutõuse, mille Kreeka ka Kotachease sõnul korralikult ära tegi. "Oleme vähendanud palkasid, koondanud, vähendanud pensione, aga kõik see pole töötanud. See on kaasa toonud vaid suurema depressiooni Kreeka majanduses," kritiseeris Kotacheas.
Kreeklased valisid jaanuarikuistel parlamendivalimistel teise tee ja otsustasid, et aitab kokkuhoiumeetmetest ja nüüd kasvatavad nad oma majandust. Kahjuks Euroopa Liit Kotachease sõnul ei luba seda, vaid nõuab rohkem kokkuhoiumeetmeid ja seega ka suuremat majandusdepressiooni, mida kreeklased jälle ei taha.
Kriitikud hoiatavad, et Kreeka pankrott tähendab Kreeka jaoks üsna paratamatut lahkumist euroalast. Kotachease arvates oleks see väga halb mõte, pealegi ei ole riigi euroalast lahkumise jaoks mingit regulatsiooni ehk see oleks sisuliselt võimatu.