Kreekas paadipõgenike randumispunktis viibiv Jaak Madison annaks Nobeli rahupreemia kohalikele vabatahtlikele

 (157)
Kollaaž
KollaažFoto: Eesti Päevaleht/Delfi kollaaž

Kreekas välislähetusel viibiv riigikogu liige Jaak Madison on külastanud mitmeid põgenikelaagreid ning on veendumusel, et kohapealses kaoses on süüdi Euroopa Liidu juhtkond. Põgenikelaagrites askeldavad vabatahtlikud on suure tunnustuse ära teeninud.

Täna hommikul jõudis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Jaak Madison Lesbosele saarele Kreekas. Madison on päeva jooksul käinud kahes põgenikelaagris. Ühes oli 500, teises 1400 inimest. "Inimesed püsivad seal 2 kuni 3, maksimaalselt kuni kaks nädalat. See on kõigil ühisjoon: siia ei taha keegi jääda. Kreeka on transiitriik, keegi ei tule sihtmärgiga jääda Kreekasse, vaid tahetakse liikuda Saksamaale, Prantsusmaale, Rootsi, Taani," kirjeldas Madison.

Sõjapõgenikud 14 eri riigist

Põgenike telklinnakud asuvad 3 kuni 4 kilomeetrit eemal Lesbose saare keskusest. "Kaks kolmandikku on meesterahvad, 20-30-aastased," kirjeldas Madison, kuid kõige rohkem üllatas teda ühes Ateena põgenikelaagris nähtud rahvuste mitmekesisus. Väidetavalt sõjapõgenikena Euroopasse tulijaid oli 14 riigist, näiteks Pakistanist, Bangladeshist, Nepalist, Marokost. "Kasutatakse Euroopa peataolekut ära, on tekkinud võimalus, avatud uks Euroopasse," sõnas Madison. Sõjalist varjupaika nad mõistagi ei saa. "Inimlikus aspektis on mul loomulikult kahju. Arvan, et Bangladeshi või Pakistani inimese ootus tulla Euroopasse parema elu peale on täiesti arusaadav. Lihtsalt süsteem ei tohiks nii toimida. Kuid kui meie valitsuste ja juhtide poolt antakse täielik võimalus maksta inimkaubitsejatele, riskida oma eluga Vehemerel või Egeusel ja tulla Kreekasse, kus sa jääd lukku, siis inimesest on muidugi kahju. Aga selles on süüdi meie oma enda Euroopa Liidu juhtkond, mitte need inimesed."

Seotud lood:

Lesbose saarel oli Madisonil võimalus kohtuda ka Frontexi juhtkonnaga. "Teisel pool merd paistab kohe Türgi, umbes tunni aja laevasõidu kaugusel. Umbes 3000 migranti saabub Kreekasse iga päev, 60 protsenti tulevad Lesbosele ja Lesbosele on ainult võimalik Türgist. Ehk siis möödunud öösel saavutatud kokkuleppe peale enamus muigasid," vahendas Madison kohapealsete Frontexi ametnike muljeid Euroopa Liidu ja Türgi läbirääkimistest.

Türgi rannavalvel on väga hästi teada, kust kohast lähevad paadid merele. Neil on teada ka väga hästi inimsmugeldajad ja kaubitsejad, kes müüvad paadikohti.
Jaak Madison

"Nad muutusid väga poliitkorrektseks, nad ei soovinud väga võtta seisukohta, mida peaks tegema, aga anti kergelt mõista, et nad loodavad poliitilise kokkuleppe saavutamisele," kirjeldas Madison, ja viitas, et oodatakse põhimõttelisi muutusi Türgi käitumisviisis.

"Türgi, kes täiesti teadlikult laseb tuhandetel inimestel üle mere tulla. Türgi rannavalvel on väga hästi teada, kust kohast lähevad paadid merele. Neil on teada ka väga hästi inimsmugeldajad ja kaubitsejad, kes müüvad paadikohti. Kui jõutakse Kreeka vetesse, antakse Kreeka vetelpäästele teada, et minge nüüd päästke inimesi merel," vahendas Madison.

Nobeli rahupreemia vabatahtlikele

Veebruari alguse seisuga oli enam kui pool miljonit inimest lisanud internetis oma nime üleskutsele anda Euroopa rändekriisi eesliinil olevatele Kreeka saarte elanikele 2016. aasta Nobeli rahupreemia. Madisoni sõnul teevad vabatahtlikud kohapeal väga tublit tööd ning see on kogu Kreeka riigile ülimalt visa ettevõtmine. "Nemad on esimene riik, kes selle kogu lainega pihta saavad," ütles ta. Küsimusele, kas Madison toetab üleskutset anda Nobeli rahupreemia Kreeka saarte elanikele vastas ta järgmist: "Jah, miks mitte. See, mismoodi nad on hakkama saanud, on väga hea."

Välislähetusel nähtu ja kuuldu on Madisoni sõnul muutunud tema suhtumist rändekriisi nii palju, et on andnud veendumust juurde järgmises: "Et Euroopa riigid on olnud otsustusvõimetud ja nagu peata kanad, kes ei suuda lahendust leida sellele, kuidas saada piirid toimima ja kuidas rändepoliitika peaks toimima," ütles Madison.

Lesbos on olnud üks peamisi Türgist üle Egeuse mere saabuvate põgenikke smugeldavate inimkaubitsejate paatide randumispunkte. Peale Lesbose randuvad nad tihti ka Chíose, Sámose ja eriti Kosi saarte randadel. Rahvusvahelise rändeorganisatsiooni IOM andmeil saabus Kreeka rannikule 2015. aastal üle 800 000 migrandi ja põgeniku.