Kreeka abipakett läbis esimese lugemise
Memorandumi sisu ja mõju tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu kohaselt on liikmesriikidele antava finantsabi peamine vorm EFSFi poolt liikmesriigile antav laen. Laenu aluseks olevas majanduspoliitilises memorandumis lepitakse euroala liikmesriikide ja finantsabi saava liikmesriigi vahel kokku detailne kõikehõlmav majanduspoliitiline programm, mille täitmine on laenu saamise eelduseks.
Eelnõu võimaldab riigikogul kiita heaks euroala liikmesriikidele suunatud ja riigikogu 29. septembril 2011. a otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" punktis 1 nimetatud garantiiga seotud Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi.
Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti. Eestipoolse garantii lõplik suurus selgub pärast erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas.
Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120,5 protsendini aastaks 2020 kaasates selleks ka erasektori. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst.
Rahanduskomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni liige Aivar Sõerd. Rahanduskomisjon toetas eelnõu ja tegi ettepaneku lõpetada esimene lugemine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rainer Vakra, Taavi Rõivas, Sven Sester ja Rannar Vassiljev.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 28 poolt, 57 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu teine lugemine toimub riigikogu tänasel teisel täiendaval istungil algusega kell 21.30.
