„Ma sain teada Facebookis, sest töö pärast olengi kogu aeg Facebookis,” naerab Punak. „Sõber kirjutas, et palju õnne, ja pidin küsima, et aitäh, aga mille eest? Siis sain teada. Õnneks vahetult enne seda, kui Elmar Vaher helistas.”

2012. aastal veebikonstaablina tööle asudes oli arusaam ametikohast teine, kui see, mis sellest praegu saanud on, tõdeb Punak. „Eesmärk oli, et me oleksime politseinikena olemas nendele lastele, keda võidakse internetis kiusata. Praegu moodustavad alaealised meie tööst ainult 30-40 protsenti. Ülejäänud on täisealised, kes oskavad üksteist isegi veel paremini kiusata. See on muutunud. Aga see on ka muutunud, et inimesed julgevad minu poole rohkem pöörduda. Nüüd on küsimused pikemad ja konkreetsemad. Näiteks kas või ka see, et kui president vahetub, siis minu poole pöörduvad inimesed, keda häirib, kui kommenteeritakse presidendi välimust.”

Oma töös kõige raskemaks peab Punak seda, et ta peab pidevalt olema kursis mitte ainult muutuva digimaailmaga, vaid ka politseitöö ja seadustega. „Mida aeg edasi, seda rohkem igasuguseid teateid tuleb, ja peab olema kursis, mis igal pool toimub,” ütleb Punak. „Tegelikult nõuab minu töö ikka inimestega suhtlemist. Näiteks tuleb aeg-ajalt kirja teel rahustada inimesi, kes tahavad oma elule lõpu teha või kellel on juhtunud midagi õudset. Näiteks minu poole pöörduvad vanemad, kelle laps on ära surnud, aga nende Facebooki-konto on veel alles.”

Ta oli juba siis tunnustatud politseinik, aga küberteemaga oli näha, et ta läks särama.
Kerly Virk

„Ta on hästi avatud inimene,” kiidavad kolleegid.

„Mäletan Maarjat hästi, sest ta oli esimene inimene, kellega Tartu politseis tuttavaks sain. Ütles tere, oli sõbralik ja tutvustas maja. Tol ajal oli ta noorsoopolitseinik ja andis lasteaedades ja koolides lastele loenguid liiklusest,” meenutab Punaki kolleeg Kerly Virk Lõuna prefektuurist umbes kaheksa aasta tagust aega.

„Ta juba siis oli hästi tunnustatud politseinik, aga selle küberteemaga oli näha, et ta läks särama. Kui tööpäev saab läbi, siis ta oma tahvlikesega töötab veel edasi. Paljudel inimestel on ettekujutus, et ta vastab sotsiaalmeedias küsimustele ja surfab ringi, aga tal on tegelikult tihti väga-väga keerulised juhtumid. Inimesed on oma eluga puntrasse jäänud ja tihti täidab ta ka sotsiaaltöötaja rolli,” räägib Virk.

„Tema puhul on veel oluline, et ta on käinud hästi palju välismaal, osalenud projektides ja konverentsidel ja tutvustanud, mida Eesti politsei on internetiturvalisuses ära teinud, aga koolitanud ka teistele riikidele oma veebikonstaableid. Näiteks Albaanias hakkas see süsteem tööle, sest Maarja käis seal ja tutvustas.”

„Vabal ajal — ta on universaalne vestluspartner, sest ta on hästi palju seljakotiga reisinud. Ma ei tea teist inimest, kellel oleks nii palju kontakte üle ilma,” lisab Virk ja tõdeb, et kuna veebikonstaabel on ühtlasi TÜ Fauna Female'i jalgpallimeeskonna aktiivne jalgpallur, siis ta ei saagi aru, kuidas Punak kõike jõuab.

2011. aastal võttis politsei tööle esimese veebikonstaabli, kelleks sai Andero Sepp. Maarja Punak liitus meeskonnaga aasta hiljem. Tänaseks on neile lisandunud veel Jana Frolova.

2007. aastal lõpetas Punak sisekaitsekadeemia kriminaalpolitsei eriala cum laude. 2009. aastal sai Punak ka Tartu ülikooli haldusjuhtimise eriala magistrikraadi.