Nüüdseks on üle vaadatud ka kotkapesad, kirjutab Maaleht. Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktori Kaja Lotmani sõnul on kaljukotka pesapuu juba varem murdunud, mistõttu need linnud praegu Suursoos ei pesitse. Kotkaspetsialistide hinnangul on ka sealsed kalakotkad tänavu, tulekahju tõttu õnneks, pesitsemisest loobunud.

Põhjalikuma hinnangu põlenguala võimalike kaotuste kohta koostas looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni asedirektor Agu Lei­vits, kes kasutas selleks 2001. aasta linnuloenduse andmeid.

Kaitse all olevatest nn tähtsatest liikidest pesitses 2001. aastal sel alal, mis tänavu põles, kuus paari punaselg-õgijaid, üks väikepistrikupaar, vähemalt viis paari tetresid, viis paari rüüte, neli mudatildreid ja väikekoovitajaid, kaks paari sookurgi. Peale selle üks paar mustsaba-viglesid ja üks suurkoovitajaid.

Tule kahjusid loomadele looduskaitsekeskus kokku ei arvesta. Suhteliselt kergemini võivad Kaja Lotmani sõnul metsapõlengu üle elada kuklased. Kuklasepesa maa-alustes käikudes on tardunud olekus varuisendid, kes vajadusel hukkunud liigikaaslasi asendavad.

Hukkunud metsloomade kohta ei ole ka Läänemaa keskkonnateenistusse ühtegi teadet jõudnud. “Enamik loomadest jookseb ju vaistlikult põlengusuitsu eest ära,” ütles keskkonnateenistuse juhataja Koit Latik. Samas näiteks rebasepojad võivad varjuda ka urgu ja siis sõltub kõik sellest, kui tugevaks tuli paisub.