Kotka: oravad tahtsid müügimaksu 1997. aastal
Ka tol ajal oli murekohaks, et kas mitte müügimaksu kogumine ja kontrollimine ei ole seotud lisakulutustega. 28. juuni 1997. aasta Eesti Päevalehes teatas Ants Leemets selle peale kindlalt, et müügimaks tasub end sellest hoolimata ära.
"Sel ajal oli Reformierakond raudkindel, et müügimaks on täiesti tasuv ettevõtmine, kuid nüüd on nad millegipärast sunnitud hoopis teist juttu rääkima, kuna nad on opositsioonis. Teatavasti on opositsioonil ikka kombeks vastanduda koalitsioonile, kuid kas ka süüa iseenda sõnu?" tõdes Kotka Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Remo Holmseri müügimaksu-kriitiliste sõnavõttude peale.
"Mis on vahe 1997. aasta ja 2010. aasta müügimaksu kehtestamisel? Juba 1997. aastal nõustus Reformierakond sellega, et see toob endaga kaasa hinnatõusu. Ainuke ja väga suur erinevus tänasega on aga see, et enam kui kümme aastat tagasi ei näinud Ants Leemets ette mingisuguseid erandeid erinevatele kaupadele, vaid hoopis vastupidi. Kõikidele teenustele ja kaupadele tuleb kehtestada ühesugune üheprotsendiline müügimaks.
2010. aasta keskerakondlik linnavõim on aga seisukohal, et ei ole õige kõikidele kaupadele müügimaksu kehtestada. Nii ongi maksust prii leiva- ja saiatooted, piim ja enamik piimatooted, aga ka ravimid ja lastekaubad (rõivad, rõivamanused, homogeenitud tooted, toidusegud, jaemüügiks pakendatud imikutoidud ning mänguasjad, nende osad ja tarvikud). Ei maksustata ka ühistranspordipileteid.
Miks siis tookord - 1997.aastal – Reformierakond loobus lõpuks oma kavatsustest? Sest nad jäid üksi, teised erakonnad neid ei toetanud ja nii ei suutnud reformarid üksi seda ettepanekut läbi viia. See ei muuda aga fakti, et Ants Leemets oli tookord müügimaksu idee vaimne isa ja selle kehtestamise eestvõitleja," selgitab Kotka.
