Korteriühistud sunnivad elanikke külmas elama
“Kuna ühistu juhatus otsustas kütte pealt maksimaalselt kokku hoida, peavad kõik nüüd külma käes kannatama,” rääkis naine. “Mul on iga päev toas kolm kampsunit seljas ja magamistoas huugab radiaator täiel võimsusel, et öösel magades nina härma ei läheks. Tervise arvelt ei tohiks ikka kokku hoida,” ei mõista naine ühistu otsust.
Tema sõnul on ta koos teiste majaelanikega korduvalt ühistu juhatuse poole pöördunud ja palunud kütet juurde lisada, kuid tulemusteta.
Tervisekaitseinspektsiooni (TKI) avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et ka neile on saadetud pärimisi eluruumide kütmise kohta, kuna mitmete kortermajade elanikud ei ole rahul sellega, et kütet pole ikka veel sisse lülitatud või on see miinimumini keeratud.
“Kuna TKI ei tee eluruumide üle järelevalvet, siis taolise sisuga telefonikõnede puhul oleme soovitanud pöörduda kõigepealt oma korteriühistu poole selgituse saamiseks, miks on temperatuurid eluruumis madalad ja millised on võimalused toasooja tõstmiseks,” rääkis Saluri.
Tema sõnul on sageli probleem ka selles, et inimesed ise ei osale ühistu üldkoosolekutel ja seega jääb nende hääl kuulmata.
Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi.
Kütteküsimus kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad elamu kasutamist ja majandamist ning neid lahendavad kaasomanikud ühiselt. Korteriühistu kui juriidiline isik esindab kõiki korteriomanikke, mitte üksikuid.
