Koroonal aitasid Eesti haiglates levida inimlikud eksitused ja kokkuhoid
Viirusel aitasid haiglates levida nii inimlikud eksitused, aga ka püüe kaitsevahendeid kokku hoida, rääkis "Aktuaalsele kaamerale" terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. Ka oli mitmes haiglas probleeme infektsioonikontrolliga.
"Viirust peab kuidagimoodi saama ja kui ennetusmeetmeid korralikult ei täideta, siis haigus levib haigetelt tervetele, seda eriti just alguses, kui me palju sellest viirusest ei teadnud," rääkis Dontšenko.
Ta ütles, et ehkki haiglates on infektsioonikontrolli juhendid olemas, jäi juhendite järgi käitumine täitmata ressursipuuduse tõttu.
"Infektsioonikontrolli spetsialiste on vähe, väiksemad haiglad ei saa endale seda luksust lubada, et omada sellist spetsialisti täiskohaga. Siis ongi inimene poole kohaga tööl ühes haiglas ja poole kohaga teises. Suuremates haiglates on need osakonnad küll olemas, aga paraku ei jõudnud nad igale poole," selgitas ta.
Lisaks mainis Dontšenko, et haiglasolijate nakatumise tingis ka isikukaitsevahendite suur puudus ja seetõttu nendega kokkuhoidmine.
Dontšenko avaldas ka, et haiglasisene levik oli olemas lisaks Kuressaare haiglale ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Pärnu haiglas, aga üksikute juhtude näol ka Tartu ülikooli kliinikumis ja Rakvere haiglas.
"Põhja-Eesti regionaalhaiglas olid alguses nakatumised seotud puhkusereisidega, aga hiljem olid üksikud omavahelised ülekanded personalilt personalile, aga õnneks seal palju juhte ei registreeritud võrreldes Lääne-Tallinna keskhaiglaga, aga eeskätt Kuressaare haiglaga," rääkis Dontšenko.
