Korobeinik: eelarve arutamise edasilükkamine oli Helme ja Põlluaasa soolo. Keskerakond on valmis ka vabal nädalal kogunema

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik lükkas reede õhtul kell 19 saadetud pressiteates ümber Henn Põlluaasa ja rahandusminister Martin Helme väited, justkui poleks lisaeelarve arutelud võimalikud istungivaba nädala tõttu.

Ärileht kirjutas täna, kuidas riigikogu ei kogune eriolukorrast hoolimata istungivabal nädalal et kriisi leevendamiseks mõeldud lisaeelarve võimalikult kiirelt menetlusse saata. Nimelt polevat olnud võimalik 51 riigikogu liiget vabaks planeeritul nädalal kokku ajada.

Opositsiooni liider Kaja Kallas aga on öelnud, et asi on siiski valitsuse taga, sest lisaeelarve ei saavat valmis enne esimest aprilli.

Korobeinik aga ütleb, et riigikogu jaoks on kriisi lahendamine prioriteet ja keskfraktsioon on valmis kogunema juba esmaspäeval.

Mis juhtus?

Täna hommikuses Erisaate podcastis tõdes Kredexi juht Lehar Kütt uutest kriisiaja majandusmeetmetest rääkides, et Kredexilt ettevõtjatele suunatav raha tuleb lisaeelarvest, kuid seda otsustab riigikogu alles aprilli keskel.

Rahandusminister Martin Helme ütles Ärilehele, et asi ei seisa üldse mitte rahandusministeeriumi taga, kes lisaeelarve kokku paneb ja esitab, vaid riigikogus on järgmine nädal istungitevaba, mistõttu otsustati, et riigikogu liikmed ei tule ka täiendavaks istungiks kokku.

Helme põhjendas, et eelnõu saab päevakorda arvata alles pärast selle üle andmist ja siis omakorda suunatakse see komisjoni, kes teeb ettepaneku panna see päevakorda. Kuni eelnõud ei ole üle antud, ei ole seda võimalik panna ka päevakorda. "Päevakord tehakse valmis eelmise töönädala lõpul, st kui anname üle 06.04 algaval istunginädalal, saab selle panna alles järgmise nädala päevakorda," selgitas ta.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et tõepoolest riigikogu vanematekoguga nõu pidades selgus, et istungitevabaks nädalaks nad ei saaks riigikokku vajalikku 51 häält kokku. Samas saab eelnõu juba enne ametlikku üleandmist riigikogu komisjonidele lugeda anda.

Aga miks ikkagi 51 riigikogu liiget pole võimalik kokku kutsuda kui riigis kehtib eriolukord? Põlluaas jäi oma vastuses põiklevaks ning selget põhjendust ei annagi.

"Esiteks on see istungitevaba nädal ja tõesti riigikogu liikmed on ära... Aga nagu ma ütlesin, ei tähenda see, et komisjonid sellega tegeleda ei saaks! Ma olen nõus, et see on oluline ja sellega tuleb kiirelt tegeleda."

"Usun, et tänases eriolukorras on Riigikogu nõus kokku tulema ning lisaeelarvet kiirendatud korras menetlema, sest kaalul on nii riigi kui ka inimeste heaolu"“ ütles Korobeinik, lisades, et tegemist oli Põlluaasa ja Helme soologa.

Korobeiniku sõnul saavad komisjonid hoolimata istungitevabast nädalast tööd jätkata. „Praeguse prognoosi kohaselt saab Riigikogu seaduseelnõu valitsuselt kolmapäeval kätte, siis oleks komisjonidel selle arutamiseks neli kalendripäeva, k.a. nädalavahetus ning esmaspäeval oleks kriisipakett suures saalis. Kui aga valitsus annaks eelnõu üle juba esmaspäeval, siis oleks võimalik kiiremini tegutseda ja teha istungivabal nädalal paar täiendavat istungit,“ ütles Korobeinik.

„Keskfraktsioon on nõus Eesti riigi huvides pingutama ning loodan, et sügaval sisimas ka Riigikogu esimees ja rahandusminister,“ ütles Korobeinik.

Ka rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk teatas pressiteate vahendusel veidi peale 19, et komisjon on valmis töötama terve istungivaba nädala.

"Eesti ettevõtjate ja inimeste huvides on, et majanduspakett kriisi mõjude leevendamiseks saaks võimalikult kiiresti Riigikogu heakskiidu. Eesmärk on aidata ettevõtetel üle elada majanduse kokkutõmbumine. Eelmisel komisjoni istungil sai kokku lepitud, et eelnõu antakse Riigikogule üle 1. aprillil. Seetõttu oleme plaaninud esmaspäevaks ja teisipäevaks rahanduskomisjoni istungid, et kriisimeetmeid arutada," ütles Kokk.

Koka sõnul on rahanduskomisjonil valmisolek koguneda ka nädala teistel päevadel. Samas tuletas ta meelde, et Kredexi ja Töötukassa meetmete rakendamist Eesti ettevõtetele on võimalik alustada ka Riigikogu heakskiiduta.

Kokk lisas, et koos lisaeelarvega tuleb muuta mitmeid seadusi ja selle juures soovivad kõik fraktsioonid ja komisjonid sõna sekka öelda.

"Lisaeelarve arutelu peab olema põhjalik ning vajaduse korral tuleb Riigikogus teha eelarvesse ka parandused. Selguse huvides peavad olema rahaeralduste juures ka rakendussätteid, et tagada kõigile otsustajatele ja taotlejatele meetmete selgus ja läbipaistvus."