Kormoran on justkui karuputk, mille kunagi siia sissetoomise tõttu oleme hädas tänini. Tõsi küll, kormoranid saabusid meile vastupidiselt karuputkele ise. Kui 1983. aastal oli Eestis ainult üks kormorani pesa, siis mullu juba 11 665, mis teeb kormoranide arvuks 56 000, kirjutab Oma Saar.

Lisaks sellele, et need linnud on väheste kalavarude juures tõsiseks konkurendiks kaluritele, hukkub kormoranikolooniates nende sööbiva toimega väljaheite tõttu pea kogu taimestik.

Kui siiani pesitsevad kormoranid peamiselt Väinamere, Liivi lahe ja Soome lahe laidudel, on need hane suurused linnud teadlaste hinnangul kohe-kohe jõudmas ka mandri-Eestisse, kus nad kujutavad juba tõsist ohtu ka puudele ja muule taimestikule. Praegu on siseveekogudest kormoranide pesitsuskoloonia ainult Võrtsjärvel — Tondisaarel.

Kormoran sööb päevas umbes 400 grammi kala. Kui 1998. aastal püüdsid kormoranid Väinamerest ligikaudu 463 ja kalurid 1242 tonni kala, siis 2002. aastal sõid kormoranid juba ligemale 1422 tonni kala, samas kui kalurite saak oli langenud 815 tonnile. 2005. aastal langes Väinameres kormoranide saagiks juba 1600 t kala, samas kui kui kalurid püüdsid merest välja vähem kui 400 tonni.

“Kaluri keeles — neid tuleks ikka nii palju hävitada, kuni arvukus ükskord langema hakkab,” nentis Eino Ruttu.

Kormoranid ei ole ainult Eesti probleem. Kormoranide arvukus on kasvanud kogu Euroopas, 2006. aasta talvel loendati neid 736 000.