KORISTUSPÄEVA BLOGI | 7500 eestlast korjasid 750 000 suitsukoni!

 (92)
Konitalgutel lõid kaasa ka lasteaia- ja koolilapsed.
Konitalgutel lõid kaasa ka lasteaia- ja koolilapsed.Eesti koristuspäev

Täna südaööl juhatasid eestlaste algatatud globaalse maailmakoristuspäeva sisse Vaikses ookeanis asuvad Fidži saared, Eestis algab koristuspäev täna hommikul. Ühepäevasest aktsioonist võtab osa vähemalt 150 riiki.

Suurima üleilmse kodanikualgatuse kõne- ja meediakeskus asub tänavu Tallinnas, kus töötab vahetustega ligi 50 inimest. Mitukümmend vabatahtlikku toetavad staapi kodukontorist.

Üle maailma võtab aktsioonist osa vähemalt 150 riiki. Kuna olukord muutub iga päevaga, selgub täpne number pühapäevaks. Mullu osales koristuspäeval 21,2 miljonit inimest 180 riigist.

Siin osales maailmakoristuspäeval mullu ligi 30 000 inimest. Eesti koristuse juht Mart Normet prognoosib, et sel aastal tuleb välja rekordiliselt palju inimesi. “Eriti hea meel on lasteaedade ja koolide rohkearvulise osavõtu üle. See annab lootust,” rõõmustab Normet.

Maailmakoristus kulgeb juba alates täna südaööst Fidži saartelt “rohelise lainena” üle maailma ja lõpeb Eesti aja järgi pühapäeva hommikul kell kaks Hawaiil.

Terve selle aja saad maailmakoristuspäeva kulgemisest meil ja mujal lugeda allolevast blogist!

Maailmakoristuspäev 2020
Iga koni loeb!#maailmakoristuspäev
Sel aastal võttis maailmakoristuspäevast osa umbes 150 riiki. Jah, seda on vähem kui mullu, kuid niivõrd keerulise aasta kohta on see korraldajate silmis uskumatu. Tänavu võttis meeskond oma südameasjaks teadlikkuse tõstmise, mitte numbrite tagaajamise. Ja nende silmis see õnnestus.Ootame septembri lõppu ja oktoobri algust, kui konikogused ja koristajate arvud on selged. Oktoobris loosib Eesti meeskond ühele koolile ja ühele lasteaiale välja kontserdid. 
Koroonaviirus mõjutas tugevalt Peruu koristust. Aktsioonid toimusid eelkõige kodudes ja perekonniti. Osalejaid onli umbes 5000. Nagu mujalgi leiti Peruust üllatav kogus maske.
Numbreid Šveitsist: 250 ühekordset maski100 000 suitsukoni2000 kilo prügiKõige muu kõrval toovad sealsed korraldajad esile tõsiasja, et tänavuse kampaania käigus on kasvanud teadlikkus valitsuses ja erasektoriski. Organisatsioonidevaheline koostöö toimib paremini kui iial varem.
Neljas riigis - USAs, Liibanonis, Saksamaal ja EESTIS - luuakse korjatud suitsukonidest surfilaudu.  
Hollandis on hilisõhtuse seisuga koristanuid ligemale 40 000. Sealse koristuse juhid märkisid, et aktsioon toimub täpselt õigel ajal. See päev toob inimesed üle pika aja kokku - küll piiranguid järgides. Koristuspunkte registreeriti seal pea 2500.
Kell 23.25 potsatas postkasti kiri näitleja Evelin Võigemastilt. Läkitusega oli kaasas pilt - kamp näitlejaid käis taas koristamas. Septembri algul võttis pea 50 Eesti kultuuritegelast osa 15 minuti eelkoristusest. Nende kaudu jõudis koniprobleemi sõnum rohkemate inimesteni. Aitäh!Pildil näitlejad Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp-Oja, Mari-Liis Lill ja Ann Runnel. 
https://uudised.tv3.ee/sport/uudis/2020/09/19/guinnessi-rekord-korvpallisobrad-ule-eesti-tabasid-100-000-vabaviset/
Tallinna Sireli tänava lapsed kogusid kolm kotti prügi ja koti seeni. 
Ühes Eesti koolis oli koristuspäeval üks lisareegel. Need õpilased, kes suitsetavad ja seda just kooli lähedal, pidid need ise sealt ka üles korjama. 
Mida noor sukelduja Noblessneri sadamast leidis?https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2020/09/19/maailmakoristuspaeval-pandi-rohk-suitsukonide-korjamisele/?fbclid=IwAR2yd2AaAPKDEx0xXj1h6oBKyXoTv3Cx2Fm7ukcWiwMGuMFrQ3RUsRvqkDQ
Kella 20 seisuga on maailmas koristuse lõpetanud umbes 100 riiki. 26 alustasid, kümme lükkasid edasi. 53 riigi kohta puudub info, suur osa neist maailmakoristuspäeval tänavu ei osale. Jah, pandeemia mõju. 
Globaalse koristuspäeva staap asub sel aastal Tallinna linnavalitsuse esitluskeskuses, kus jätkub töö andmete kogumisel kuni varaste hommikutundideni. Õhtuse seisuga on keskusesse jõudnud info 94 riigist. Pea 100 riigi esindajaga võetakse alles ühendust. Lõplikud üleilmsed numbrid selguvad paari nädala jooksul.
Kella 19ks on Eesti koristuse kõnekeskusele jõudnud tagasiside kolmandikult registreerinutelt. Laekunud statistika viitab, et suitsukonide hulk ületab kordades mullu korjatu. Eelmisel aastal noppisid umbes 28 000 inimest ühtekokku 1,1 miljonit koni. Praeguse seisuga, kui numbrid on staapi jõudnud umbes 7500 koristajalt, küündib konide arv 750 000ni. See teeb iga koristaja kohta 100 koni. Number kasvab jõudsalt. 
Tänavusel Maailmakoristuspäev Guermantes'is Prantsusmaal koristas eestlane Mailis Sütiste osa tänavanaabritega kolmapäeval ja teistega täna, kuna Covid-19 tõttu ei saa riskida suuremate rahvamassidega. Sealgi pöörati tähelepanu suitsukonidele. “Prantslased suitsetavad endiselt palju ja kahjuks viskavad ka palju konisid maha,” tõdes Sütiste. Prügikorje jooksul leiti paberitükke, pabersalvrätikuid, kommipabereid, kilekotitükke, kindaid, kasutatud maske ja plastpudeleidki. Aktsiooni järel joonistati lastega teemal "Ära reosta loodust!" ja "Viska praht prügikasti!”. Lapsed said ka tänukirjad Maailmakoristuspäeval osalemise ja joonistamise eest.Täna käis eestlane pere ja naabritega tenniseväljakute ääres. Veerand tunniga koguti umbes kaks Salvesti supipurgitäit suitsukonisid. “See on masendav, sest tegelikult on seal olemas prügikast. Samuti oli seal terve hulk pudelikorke,” rääkis naine. “Kasutatud maskide mahaviskamine on muidugi omaette teema. Prantslaste suhtumine maskikandmisse samuti. Autode armatuurlaual vedelevad kasutatud maskid, mask lükatakse lõua alla ja pärast pannakse jälle ette.”Sütiste sõnutsi viidi prügi linnavalitsuse autoga ära. 
RUBRIIK "Eriskummalised leiud" vol 3"1 Nokia mobiiltelefon, pool läpakat ja vana voodiraam." (Pere Tabasalus)"Leidsime aardena 11 eurosenti." (Sõpruskond Õismäel)"Terved suvikõrvitsad võsas. Väga huvitav, kes need sinna jättis. Lagunema hakanud kõrvaklapid. Rääkisime sellest, kui paradoksaalne on see, et kalastajad, kes viibivad nii palju looduses ja püüavad kala endale söömiseks, jätavad loodusesse prahti." (MTÜ United World Colleges Eesti)"Tualettpott pargis." (Erakond Eestimaa Rohelised Tartus)"Lapsed imestasid, et miks koeraomanikud kaka küll kotti koguvad, aga kotid maha viskavad." (Sõpruskond Telliskivis ja Kalamajas)
Kella 17 seisuga on koristuse lõpetanud Fidži saared, Süüria, Zambia, Zimbabwe, Benin, Cameron, Gabon, Ghana, Island. Koristuse lükkasid edasi Bahrain, Kreeka, Iisrael, Moldova, Rwanda ja Mauritania. Umbes 60 riigis on koristus pooleli.
Rakvere eragümnaasiumi 8. klassi neiuga juhtus üks äge ja õpetlik lugu. Ta võttis julguse kokku ja ütles koristuse käigus ühele koni maha visanud teetöölisele: “Palun ärge visake koni maha. Meie peame ju neid konisid korjama!" Selle peale vastas teetööline, et siis ongi neil miskit korjata. Õpetaja sõnutsi tegi neiu seda vabast tahtest. See lugu ilmestab väga hästi kahe põlvkonna teadlikkust meie keskkonnast. Vanema põlvkonna esindajatel on ilmselt veel üksjagu keskkonna teadlikkusest õppida. Noored on maailmas toimuvaga rohkem kursis. Äge, et üks noor julges sellise märkuse vanemale inimesele teha. Ehk pani see mahaviskajagi oma teole mõtlema. Ilmselt on ta harjunud tööl mõtlematult suitsukonisid maha viskama. Loodetavasti viskab ta koni järgmine kord prügikasti või hoiab seda taskus-topsis, kuniks jõuab prügikastini. Laiskusele ei ole õigustust. Võtab ehk sõbrad ka kaasa. Tasub julge olla!
Rohkem inimesi, kes reageerivad kiiresti!https://www.instagram.com/p/CFUbBKYJjry/
Taani on aastaga teinud tohutu hüppe. Kui mullu registreerus aktsioonile umbes 120 koristust, siis tänavu on neid lausa 650. Riigis on küll lubatud koguneda väikestes seltskondades. Seal levivad ka kuulujutud, et maailmakoristuspäevast tehakse film. 
RUBRIIK "TEKITAS ELEVUST" vol 4"Rasked ajad lockdown´ist räsitud restoraniäris annavad tunda: trendiks on saamas korralike pottide-pannide-kulpide ja teiste köögiriistade leidmine."
Eesti koristuse kõnekeskuse juht prognoosib, et tänavu koristatud konihulk tuleb tõenäoliselt mitu korda suurem kui mullu. Meeldetuletuseks: eelmisel aastal koguti ühisel jõul umbes 1,1 miljon koni. 
Pärnus Koidula pargis ja Vallikäärus käib kõva töö.
"Ma olen tulemuse üle ääretult õnnelik. Itaalia on pidanud tänavu palju üle elama. Me näitame, et koroonaviirus ei takista inimesi hoolimast," jagas globaalse tiimiga rõõmu Itaalia koristuspäeva korraldaja Vincenzo Capasso. Sealkandis võtab aktsioonist osa üle 100 000 inimese. Seda 2000 eri punktis. https://www.facebook.com/worldcleanupday2020/photos/pcb.4570319966341657/4570319226341731/?type=3&theater
Bahrein ja Iisrael lükkasid koristuspäeva koroona tõttu edasi. Rwanda lükkas aktsiooni järgmisele nädalale. 
RUBRIIK "TEKITAS ELEVUST" vol 3"Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpilased leidsid Palamuse muuseumi ehk Tootsi-Teele koolimaja kõrvalt põõsast televiisori. Keegi ilmselt tahtis "Kevade" vaatamisest võimalikult ehedat elamust saada."
Kui Haljala kooli projektijuht Greete Toming Maailmakoristuspäeva aktsioonist kuulis, pöördus ta koos loodusainete õpetajataga õpilasesinduse poole. Ideega mindi kohe kaasa. Miks mitte teha midagi, mis on kõigile kasulik ja vajalik? Koristusest võttis osa suur osa koolist ja lausa terve 6. klass. Toominga sõnutsi olid lapsed entusiastlikud, rõõmsad esimestest minutitest saati. Võimalus midagi koos teha oli laste silmis äge. Koristuse käigus leiti nii mänguasju, mängupüss kui suur traat. Kotti jõudsid klaasikillud, plastijupid, korgid, paelad, kommipaberid ja üüratu kogus suitsukonisid. Palju sellist, mis justkui jopetaskust välja kukub või prügikasti puudumisel teepervele jääb. Suitsukonisid leiti päeva jooksul kokku kaks liitrit. Laste jutu järgi oli neid palju eelkõige kohtades, kus käiakse kalal. Üksjagu oli neid kooli korvpalliplatsigi juures. Tooming pani lastele südamele, et koni on samuti prügi, mis satub tihti linnunoka vahele. Naisele meenub, kui 2000. aastate algul sündis aktsiooni Teeme ära! ning Haljala piirkonnast leiti suuremat prügi: mõni väiksem külmkapp, suured restid jne. Tema arvates on prügi praegu vähem ehk inimesed prügi enam mõtlematult autoaknast välja ei viska. Lapsed, kel elukogemust veel vähe, selle väitega aga ei nõustu. Nende hinnangul on prügi endiselt palju. Nii on nad igati julged koristusest osa võtma. Naine mõtleb juba praegu, kuidas järgmisel aastal Maailmakoristuspäeva Haljalas veel laiemalt korraldada.
Kuigi Kreeka on vallutanud uskumatu torm, on kohalikud väikeste puntidena koristamas. Sedalaadi troopilised tormid on sealkandis haruldus, kuid eksperdid hoiatavad, et tuul tõenäoliselt tõuseb ja risk tõuseb. Omapoolne panus antakse, et mõeldakse enda turvalisuselegi. 
RUBRIIK "Eriskummalised leiud" vol 2"Leidsime ühed korralikud pintsetid ja nr 20 mutrivõtme." (Kihnu kool)"Huvitav, et lapsed oskasid konide ja tubakatoodete liigi kohta rohkem rääkida kui õpetajad. Kolmanda klassi laps teadis öelda, et tegu on tupsuga." (Võru kesklinna kool)"Vana kell, 1935. a kopikas CCCP." (Kaiu põhikool)"Üks täis šampusepudel!" (Tallinna 32. keskkool)"Leidsid sokid Popi tegelaskuju pildiga. Lapsed imestasid, et miks need ometi ära visati." (Konguta kool)
Hollandis Haarlemis elav ja õppiv pärnakas Kaari Tõke käis poiss-sõbraga koristamas sealse kolledži kõrval. "Nende suitsetamise koht on lihtsalt kooli territooriumist väljaspool tänaval, kus inimesed kõnnivad. Kui kuulsin, et Eestis on maailmakoristuspäeva kampaania ja kuidas meie omad tublid sõbrad konisid korjasid, tahtsin ma ka oma panuse siin Hollandis anda. Täna hommikul läksime mu kutiga siis kohe sinna kolledži suitsualale ja korjasime kohe s-u-u-u-u-u-u-re kotitäie konisid. Täiesti lõpp, kui palju neid igalpool maas on! Lisaks konidele oli maas palju maske, sest meil on ühistranspordis maskide kandmine kohustuslik. Nii hea meel on, et saime oma panuse anda. Päev tundub kohe päikselisem," edastas eestlane. 
Pirita jõest koristatakse prügi spetsiaalsete kajakkidega, mis on valmistatud prügi kogumiseks veekogudelt ja rannikualadelt. Veest tuli välja nii rehve kui ka ostukärusid...
Veealunegi prügi saab üles otsitud! Tallinnas Noblessneri sadamas tulid appi sukeldujad ja maapealsed abilised. 
Koristuspäeva Eesti eestvedaja Mart Normet koristab Viimsis muusik Ott Leplandiga. Ott märkis, et tekkinud on hasart. "Olen väga rahul. Kui suitsukoni näen, tekib kohe rõõmutunne. Igati mõnus adrenaliinirohke lõunapoolik," jagas Ott. Kell 12.30 oli Eesti meeskonnal Zoomi keskkonnas koosolek. Jagasime muljeid. Kes koristas, kes helistas koristajatele.
Pärnus ja mujalgi Eesti linnades korraldati täna kodanikualgatuse "Meri algab siit" raames aktsioon. Suvepealinnas kohtuti kell 11 Koidula pargis, kus koristati ligi tund. Sealt edasi liiguti Vallikääru suunas, kus kohalikele teadaolevalt on ohtralt suitsukonisid. 
Sarikoristaja - just nii on paslik teda kutsuda - Renee Uibu, kellega Eesti maailmakoristuspäev on tema uskumatu aktiivsuse pärast tuttav, on tänavu kogunud taas sadu pudeleid, rehve ja purke. "Otseselt prügi oli vähe, enamik oli taaskasutusse sobivad materjalid: erinevad metallid, klaas- ja plastpakendid. 40 rehvi. Pandiga taarat 600 tükki, saime 60 eurot. Ilma pandita alumiinumpurke umbes 4000 tükki. Klaastaarat ja plasttaarat umbes 1000 tükki, metallijäätmeid 300 kilo ja muud prügi 400 liitrit," loetles Uibu. Just nii palju on mees kogunud tänavu. Kui Reneele 10 minutit tagasi helistasime, oli ta just perega koristuspäevaks valmistumas. Prügi justkui otsa ei saa!
Tartus käib töö Pirogovi pargis, kus jääb koristajate näppude vahele igasugust kraami.
Eesti koristuse kõnekeskuse juhi laud hommikul. Täitsa korras, kuid ekraan on tulvil faile ja tabeleid. Õhtuni sukeldub ta nendesse. 
Globaalne tiim teatab, et Fidži ehk varaseim ärkaja on koristuse lõpetanud. Suure hooga on käimas koristus Eestist itta jäävates piirkondades nagu Singapuris, Sri Lankal, Afganistaanis, Iraanis, Etioopias, Madagaskaril, Tansaanias. Kui eurooplastel hommikukohv joodud, alustavad nemadki. Eestis on tuhanded inimesed juba randadel, mänguväljakutel, tänavatel ja parkides. 
Kuigi koroonaga on Indias seis väga halb, liituvad sealsed inimesed koristuspäevaga, koristades oma kodud ja aiad. Paljud India kuulsused ja parlamendiliikmed aitavad sõna levitada. Suur koristus siiski ära ei jää: 2. oktoobril üritatakse uuesti. Kui olukord lubab. 
"Jätkame eelmisel aastal alustatud traditsiooniga ja liidame rebaste ristimise maailmakoristuspäevaga. Tunneme, et uus õpilane peaks olema tuttav oma ümbrusega ja harjuma seda keskkonda hoidma. Lisaks on Tamme gümnaasiumi aasta eesmärgiks loodussäästlikkus meie igapäevaelus. Maailmakoristus on haarav ja mõnus algus oma igapäevategevuste ümbermõtlemiseks," kirjutavad õpilased. https://www.instagram.com/p/CFPUJFcBYr0/
"Eesti korvpall 100" raames sai Stroomi rannas korvpalliplats peaministri abiga uue võrgu. Ühtlasi koristati väljak prügist puhtaks. Jüri hakkab peagi tegema vabaviskeid. 
2. globaalne otseülekanne. Eetris on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. https://www.facebook.com/watch/?v=3387168441400477&extid=uQs8OKO4iNOFagnt
RUBRIIK "Eriskummalised leiud" vol 1"Üksik kaloss ja pott kraavis tekitasid lastes põnevust." (Ämmuste kool)"Huvitavamad leiud olid kaks suurt kilekotitäit saia ja rasestumisvastased tabletid. Leidsime ka ühe ajalehepaberisse keeratud paberossi ja sea hambad." (Rakvere põhikool)"Leidsime põõsast täis õllepurkide kuuspaki." (Paide gümnaasium)"Boiler, särk." (Põlva kool)"Kõige huvitavam leid oli täiesti korralik supikulp." (Urvaste kool)"1. klassi lapsed leidsid ühe kinga, see oli väga lõbus!" (Tori põhikool)
Eesti maailmakoristuse tiimiliikmed ootavad Stroomi rannas peaminister Jüri Ratast. Seni saab konisid koristada. Aga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on kohal. 
TV3 saate "Duubel" reporter Tuuli-Ann võttis osa maailmakoristuspäeva ja "Meri algab siit" ühiskampaanist ehk eelkoristusest, korjates tänaval 15 minutit suitsukonisid. Tuuli-Ann leidis neid veerand tunniga 230!https://uudised.tv3.ee/tv3-duubel/uudis/2020/09/07/eksperiment-kui-palju-konisid-on-voimalik-korjata-15-minutiga?fbclid=IwAR245ZBt_OjPZ-R-vAVP-flzNGQqN0zmzsDv4XOAddUodcH-gPDVLujSfsE
Iiri saatejuht Colm Flynn pärast esimest otsesaadet. Thumbs up!
"Koostöös korvpalliliiduga koristatakse korvpalliväljakud ja nende ümbrused ning püütakse Guinessi rekordit vabavisetes. Kokku viskame täna Eestis palli korvi koguni 100 000 korda!” tutvustab Normet.Nimelt tähistab Eesti korvpall tänavu 100 aasta juubelit. Sel puhul korrastatakse platsid üle Eesti. 
Hommikuse seisuga on maailmakoristuspäevale Eestis registreerunud üle 30 000 inimese, mida on rohkem kui mullu kokku. Umbes 20 000 neist on kooliõpilased, üle 6000 lasteaiamudilased. Siinse aktsiooni üldhariduskoolide keskkonnakampaania juht Kerli Laur rõõmustab, et tänavu on koristuspäeval esindatud pea kõik Eesti vallad. “Enim koole on Harjumaalt, aga kõige suurema koolide osalusprotsendiga - registreerunud on üle 50 protsendi - on Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Valgamaa.
Sarikoristaja - just nii on paslik teda kutsuda - Renee Uibu, kellega Eesti maailmakoristuspäev on tema uskumatu aktiivsuse pärast tuttav, on tänavu kogunud taas sadu pudeleid, rehve ja purke. "Otseselt prügi oli vähe, enamik oli taaskasutusse sobivad materjalid: erinevad metallid, klaas- ja plastpakendid. 40 rehvi. Pandiga taarat 600 tükki, saime 60 eurot. Ilma pandita alumiinumpurke umbes 4000 tükki. Klaastaarat ja plasttaarat umbes 1000 tükki, metallijäätmeid 300 kilo ja muud prügi 400 liitrit," loetles Uibu. Just nii palju on mees kogunud tänavu. Kui Reneele 10 minutit tagasi helistasime, oli ta just perega koristuspäevaks valmistumas. Prügi justkui otsa ei saa!
Tegelikult ei saa Austraalia külje all asuvad Fidži saared kogu au endale võtta, sest paljud riigid alustasid koristamisega varem. Globaalse maailmakoristuspäeva tegevjuht Anneli Ohvril rääkis Kuku raadios, et koroonaviirusest tingitult on päev hajutatud pikemale perioodile. "Riigid alustasid programmidega juba esmaspäevast. Mõnes mõttes käib koristus täie hooga. Täna (eile, L.V.) hakkas koristama Iraan, kus on äge aktsioon. Tuleb välja, et pealinnas Teheranis on Aasia üks pikemaid tänavaid - kokku 18 kilomeetrit! Kogu selle 18 kilomeetri pealt koristatakse kõik (!) suitsukonid," rääkis Ohvril. Raadio saatejuht jagas endagi muljeid: "Kui koristada hajutatult, mitte suure kampaania käigus, näitas minu katsetus, et see jääb inimestele silma. Nii mõnigi vaatas kaastundliku pilguga - koroonaaeg on meelelahutajat räsinud niivõrd, et toimetame sellisel viisil. See tekitab kõrvalseisjates arutelu."
Mõni tund vaikust ja läheb lahti. 
RUBRIIK "TEKITAS ELEVUST" vol 2"Niisama asja pealt näinud härra oli prügikorjajatest (lastest) nii vaimustuses, et pakkus tänutäheks kümneeurost. Kui lapsed viisakalt keeldusid, viskas härra kümneeurose maha ja teatas: "Aga see on nüüd prügi ja te peate üles korjama!"
Konikükk ehk Prükk!Ja koer üleval paremas nurgas. (Pildil Hugo Treffneri gümnaasiumi noored)
RUBRIIK "TEKITAS ELEVUST" vol 1"Tammiste lasteaia lapsed koristasid väga tublilt. Õpetaja ütles: "Nii kahju, et ei võtnud rahakotti kaasa, oleks lastele preemiaks kommi ostnud." Ja tsipa hiljem leidis üks laps maast viieeurose. Saidki kommi!" vahendas Eesti kõnekeskuse vabatahtlik Ülle. Täna alustasid tööga Eesti kõnekeskuse vabatahtlikud, kelle ülesanne on küsida koristajatelt tagasisidet. Kümme priitahtlikku räägivad ühtekokku ligi 700 koristuskoha juhiga. Juhuu! 
Vähem kui tunni pärast juhatavad maailmakoristuspäeva ametlikult sisse Fidži saared. Selline au on piirkonnal juba kolmandat aastat. Ilmateenistuse andmetel on sealkandis praegu 25 kraadi sooja. Kuigi kell on vaid 8.30...
Mullu käivitus Eesti algatatud suitsukonide kampaania niivõrd hästi, et tänavu on konid võetud tähelepanu alla paljudes teisteski riikides. Pea 30 000 inimest korjas mullu Eestis ühtekokku üle miljoni koni. Natuke fakte: * Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigaretifiltrit loodusesse.* ... ehk ⅔ suitsetatud sigareti konidest visatakse maha.* Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett.* Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma.* Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt.* Tänavale visatud koni lagunemine võib võtta kuni 12 aastat.* Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid. * Üle poole Tallinna sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Kui poetada koni kanalisatsioonikaevu, nagu seda linnapildis sageli näha võib, surfab koni elegantselt merre. * Üks Harjumaa kool leidis kevadel oma asulat koristades poole kilomeetri jooksul 15 000 suitsukoni!
https://www.instagram.com/p/CFPzzvbJHsf/
Maailmakoristuspäeva globaalse kommunikatsioonitiimi tähtsad jutud!
Eesti aja järgi täna südaööl juhatavad eestlaste algatatud globaalse Maailmakoristuspäeva sisse Vaikses ookeanis asuvad Fidži saared, kust koristus kulgeb “rohelise lainena” üle maailma ja lõpeb Eesti aja järgi pühapäeva hommikul kell kaks Hawaiil. Ühepäevasest üleilmsest aktsioonist võtab osa vähemalt 150 riiki. Solba sõnutsi on inimeste arvu aga raske ennustada. Kuna olukord muutub iga päevaga, selgub täpne number pühapäevaks. Mullu osales koristuspäeval 21,2 miljonit inimest 180 riigist. Mittetulundusühingu Let's Do it World presidendi Heidi Solba sõnutsi selgus maailmakoristuspäeva lõplik toimumine alles mõni kuu tagasi, kui mullu osa võtnud riigid jõudsid otsusele, et maailmal on maailmakoristust vaja sel keeruliselgi aastal. “Selleks, et tulla toime eri takistustega ja olukorra võimaliku halvenemisega, töötati kibekiiresti välja eri koristusformaadid. Otsustasime, et grupikoristustele lisaks kutsume prügi koristama ka individuaalselt, näiteks prügijooksu tehes, ja mitmed rahvusvahelised ettevõtted on valinud hoopis digikoristuse,” selgitab Solba.MTÜ tegevjuht Anneli Ohvril tõdeb, et tänavu tuleb varasemast rohkem tähelepanu pöörata koristajate heaolule. “Oleme kõigile osalejatele südamele pannud, et grupiga koristades tuleb austada sotsiaalse distantseerumise nõudeid. Avalikus ruumis on nõutud mask ja kindad. Lisaks tuleb järgida kohaliku terviseameti või omavalitsuse reegleid ja juhiseid. Näitame maailmale, et oleme koos ka siis, kui reeglid on kangemad kui muidu,” julgustab Ohvril. Seejuures tunneb ta heameelt, et üksi koristamine pole inimestele võõras. “Eriti hästi sobib selleks sigaretikonide noppimine, mis tänu Eesti edule eelmisel aastal on fookuses kogu maailmas.”