Aruannete analüüsimisel selgus, et kõrgkoolide efektiivsus on kohati drastiliselt madal. Kogu kõrgharidussektori riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas. Lepingute aruannetest lähtudes on õpingute eest valdkondades, kus pole kokkulepitud mahus lõpetajaid, tasutud 20,9 miljoni eurot. Puudujääkide osas on ministeeriumil võimalik vähendada riiklikku koolitustellimust, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.

Analüüsist selgub, et kõrgkoolides on valdkondi, kus lõpetajaid on vaid 30 protsenti tellitust. Samas on efektiivsus madal just Eesti majanduse arengu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades.

Kujunenud olukord näitab ühelt poolt puudusi kõrgkoolide töös, kuid teisalt ka objektiivseid probleeme kõrghariduse riiklikul koolitustellimusel põhinevas rahastamises.

„Teadsin, et olukord riikliku koolitustellimusega on murettekitav, kuid probleemi ulatus oli üllatav. Ilmselt on vajalikud põhimõttelised ümberkorraldused kõrghariduse rahastamissüsteemis," lausus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna esindajad kohtuvad ülikoolide õppeprorektoritega 6. juunil, et edasist tegevust arutada.

Ülevaadet kõrghariduse riikliku koolitustellimuse täitmisest saab vaadata SIIT.