Korb: osa valitsusliikmetest arvas, et Kehtnakandi nimi ei ole tõsiseltvõetav ja naeruvääristab kogu protsessi
Riigihalduse minister Mihhail Korb selgitas täna riigikogus, miks eiras valitsus mitme ühendvalla soovi saada endale meelepärane nimi ja miks läheb Lääneranna vald Pärnumaa, mitte Läänemaa koosseisu.
Vaberakonna saadik Andres Herkel küsis Korbilt, miks läheb haldusreformi käigus Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla ühendvald Pärnumaa koosseisu, mille tõttu niigi väike Läänemaa jääb veel väiksemaks? Samuti tahtis ta teada, miks valitsus arvestas mõne ühendvalla sooviga saada omale meelepärane nimi, aga teiste puhul ei arvestanud?
Korb ütles, et uue Lääneranna valla rahvas soovis kuuluda Pärnumaa alla ja valitsus austas seda otsust.
Valitsus võttis hiljuti vastu ka otsuse anda kahele uuele ühendvallale nimi, mida nad soovisid. Viie valla puhul aga otsustas valitsus nime kasuks, mida rahvas ei soovinud, aga mida soovitas kohanimenõukogu.
Korb kinnitas, et rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku kinnitada kõik seitse nime sellises vormis, nagu kohalikud omavalitsused ise soovisid. Valitsuses tekitas see aga vaidluse. "Ühel pool olid need, kes kaitsesid seisukohti, mida esitas kohanimenõukogu, teisel pool olid inimesed, kes arvasid, et võiks jääda kohalike omavalitsuste nimede juurde," rääkis Korb.
"Aga üks huvitavaid näiteid oli see, et eesti keeles üritati tekitada ühinemise tulemusena uut sõna "Kehtnakandi", mis tekkis kahe valla moodustamisel. Kehtna ja Järvakandi ühinesid ning kuna nad ei suutnud oma nimes kokku leppida, siis pakkusid Kehtnakandi. Osa valitsusliikmetest arvas, et see ei ole tõsiseltvõetav ja naeruvääristab kogu protsessi ja sellel juhul otsustati nimi ära muuta," ütles Korb.
Hiiumaa ja Mulgi valla puhul jäädi peale kaalumist kohaliku omavalitsuse pakutud nimede juurde. Naabritel polnud Mulgi valla nime suhtes eriarvamusi. "Samas Lahemaa ei asu Lahemaa territooriumil, aga kuna naabrid esitasid proteste, siis otsustati, et võiks nime muuta," selgitas Korb, miks Lahemaa valla asemel sai omavalitsus nimeks Haljala vald. "Iga korra puhul kaaluti argumente ja siis otsustati kas ühes või teises suunas," selgitas Korb.
Samuti tekitas valitsuses suuri vaidlusi küsimus, kas peaks lubama Lõuna-Eestis nimetada üks omavalitsus Haanja vallaks või tuleks panna nimeks Rõuge vald. "Kuna Rõuge kihelkond oli ajalooliselt suurem ja sobis paremini sellesse piirkonda, siis otsustatigi just Rõuge nime kasuks. Ma arvan, et ajalooline dimensioon määras väga palju nime lõpliku otsustuse puhul," rääkis Korb.
