„Eesti tuleviku huvides on vältimatuks vajaduseks näha teiskeelses kogukonnas strateegilist võimalust ja mitte ainult probleemi,“ märkis Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls teates.

„Nõuandvad kogud nii riiklikul kui kohalikul tasemel saavad tõhusalt toetada rahvusvähemuste osalust ühiskondlikus elus ning anda reaalse võimaluse osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemises.“

„Rahvusvähemused seisavad sageli silmitsi erinevate raskustega otsustusprotsessis osalemisel, eelkõige põhjusel, et põliselanikud ei ole harjunud sisserändajaid oma organisatsioonidesse kaasama,“ märkis Rahvuste Ümarlaua eestseisuse liige Natalja Kitam.

„Eestis on alates 1990. aastate algusest loodud mitmeid erinevate rahvuste esindajaid koondavaid nõuandvaid kogusid. Kuigi mõned neist tegutsevad siiani, on ka paljud lakanud tegutsemast. Meie eesmärgiks on tänasel seminaril analüüsida, millised võiksid olla efektiivsed dialoogivormid rahvusvähemuste ja riigi vahel? Milline on olnud seniste organisatsioonide osalus ning võimekus mõjutada poliitikat ja otsuste tegemist Eestis? Arvestades Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist tulevikuvaadet, millised võiksid olla toimivad lahendused teiskeelsete elanike kaasamisel otsuste tegemisse?“