Kooseluseaduse vastase liikumise algataja: kasutame sümbolina kikilipsu, kuna see väljendab rahvast kaugenemist
Sotsiaalmeedias kogub hoogu Tartu Ülikooli teoloogiaprofessor Tõnu Lehtsaare initsiatiivil algatatud sooneutraalse kooseluseaduse vastane kodanikualgatus, mille sümboliks on kikilips.
Lehtsaare sõnul algatati "Kuula rahvast" liikumine, kuna tema hinnangul on valitsejad hakanud rahvast võõrduma.
"Konkreetselt ajendas mind kooseluseaduse eelnõu, mille vastuvõtmist plaanitakse vastu rahva tahet," selgitas Lehtsaar.
Vastates küsimusele, et miks on algatuse sümboliks kikilips ja mida see sümboliseerib, viitas Lehtsaar Eesti President Toomas Hendrik Ilvesele.
"Oli mõte, et mille kaudu saaks väljendada rahvast kaugenemist. Ja siis tekkiski mõte, et selleks on kikilips. Meie president ju kannab kikilipsu."
Lehtsaare sõnul ei ole kodanikualgatusel siiski tagamõtet seoses President Toomas Hendrik Ilvesega, vaid eesmärk on saata signaal seadusandlikule ja täitevvõimule ehk Riigikogule ja Valitsusele, et arvestataks rahva arvamusega.
"Küsitlused näitavad, et enamus eestlastest on kooseluseaduse vastu. Eesti rahvastikuaruandest loeme, et 96 protsendi eestlaste jaoks on perekond kõige olulisem väärtus. Ometi püütakse valitsuse poolt perekonna mõiste ümber defineerida ja kooseluseadus läbi suruda, ning seda erakordselt kiirelt ja jõuliselt," imestas Lehtsaar.
"Tegemist ei ole demokraatiaga, vaid minokraatiaga. Pikemas perspektiivis ma olen mures Eesti Vabariigi pärast. Kuidas me saame usaldada oma parlamenti ja valitsust, kui meie peale irvitatakse? See on usalduse purunemine ja sööb riigi ära seest poolt," väitis Tartu Ülikooli teoloogiaprofessor.
Lehtsaare jaoks ei ole fakt, et näiteks Rootsis ja Norras on sooneutraalsed abielud lubatud juba mitmeid aastaid, mingi argument.
"Seal, kus on sotsid võimul, seal tehakse asi lihtsalt ära. See on vähemuse diktatuur enamuse üle," jäi Lehtsaar endale kindlaks ning avaldas kartust, et kui järgitakse teiste Euroopa riikide eeskuju, siis ei ole Eestis tulevikus alust välistada ühtegi teistsugust seksuaalset praktikat.
"Küsimus on moraalne. Kui me ütleme, et samasooliste kooselu on normaalne, siis meil ei ole ühtegi alust välistada ühtegi teistsugust seksuaalset praktikat. Ühes Saksamaa liidumaas taotlesid rohelised näiteks inimese ja looma kooselu seadustamist. Eestis ei ole need teemad küll päevakorral, kuid kui loomuvastane normaliseeritakse, siis meil ei ole tulevikus teiste perverssete kooseluvormide vastu midagi väita," kommenteeris "Kuula rahvast" algataja.
Tõnu Lehtsaare eitas, et "Kuula rahvast" algatus on seotud Varro Vooglaidi poolt juhitud sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, kuid möönis, et ta jagab Vooglaidi seisukohti.
"Ma tunnen Vooglaidi ja me oleme kohtunud. Meil on ühised väärtused ja ühised eesmärgid, kuid meie liikumised ei ole seotud."
Lehtsaare hinnangul tuleb pühapäeval Toompeale kooseluseaduse vastu meelt avaldama kümneid tuhandeid inimesi, rahvast aetavat kokku üle Eesti.
"On kurb tõsiasi, et kui kunagi protestis Toompeal Interrinne ja eestlased kogunesid Toompea kaitseks ning hiljem, et saada vabaks, siis pühapäeval koguneme me Toompeale, et protestida oma valitsuse vastu ja kaitsta rahva tahet."
"Loodetavasti ei juhtu nagu Prantsusmaal, kus samasooliste abieluseaduse kehtestamise vastu kogunes protestima enam kui miljon inimest, kuid meedia teatel oli neid vaid mõned sajad tuhanded. Jälgige hoolikalt, kui palju inimesi koguneb sel pühapäeval Toompeale," lisas Lehtsaar.
Arvestades kikilipsu valimisega kodanikualgatuse sümboliks, võib Eestis ilmselt peagi näha selle figureerimise kasvu.
"Meie kodanikualgatuse eesmärk on muuta rahva suhtumine nähtavaks. Kui valitsejad ei kuula, siis ehk nad näevad – kikilipsu. Vormiliselt võib kikilips olla kaelalips, rinnamärk, joonistus, pabervoldik, kleeps, installatsioon, maal jne. Kikilipsu võib kanda ja enda omandile paigaldada iga üksikisik ja firma oma maitse järgi. Seaduse raames võib sellega ilmestada avalikku ruumi ja nende omandit, kes vääravad rahva tahet," kommenteeris Lehtsaar.
