24. novembril otsustas riigikogu juhatus võtta menetlusse nii Vabaerakonna algatatud paarkonna seaduse kui Keskerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu. Kaht eelnõu hakatakse arutama õiguskomisjonis.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) ütles, et riigikogu fraktsioonide ja liikmete algatatud eelnõud jäävad esmalt ootama valitsuse arvamust ning alles seejärel toimub arutelu komisjonis. Seejärel otsustatakse, kas eelnõu saadetakse esimeseks lugemiseks täiskogusse või mitte.

"Kodukord näeb ette, et eelnõu peab täiskogus esimesel lugemisel olema hiljemalt seitsmendal täiskogu töönädalal, arvestades selle menetlusse andmisest. Seega arvestades istungjärgu lõpuni jäänud lühikest ajavaru pean tõenäoliseks, et eelnõude saatus otsustatakse alles järgmisel aastal ja need otseselt ei mõjuta kooseluseaduse rakendusaktide menetluskäiku," sõnas Pikhof.

Mis siis ikkagi saab, kui kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võeta? Endine õiguskantsler Allar Jõks on maininud kohtuasja läbi kolme kohtuastme ning seaduse taaskordset parlamenti jõudmist, kus seaduse üle uuesti arutama hakatakse.

"Riigi Teatajas on kooseluseadus jõustumisajaga 1. jaanuar 2016 üleval. Tsiviilpartnerlust registreerida tõenäoliselt ei saa, sest osa seadusi on vajalikul moel muutmata. Selles olukorras on võimalikud kohtuvaidlused, sealhulgas põhiseaduslikkuse järelevalve. Need vaidlused tuleksid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale toetudes tõenäoliselt ka siis, kui seadus praegu kehtetuks tunnistatakse," ütles õiguskantsler Ülle Madise Delfile.

24. novembril andis Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams riigikogu liikmete nimel menetlusse paarkonna seaduse eelnõu, mille üheks tingimuseks on nii kooseluseaduse kui menetluses oleva rakendusseaduse tühistamine.