Kooseluseaduse tühistamise arutelu läks parlamendis tuliseks: miks peatuda siin? Keelustame ka naiste valimisõiguse ning taastame surmanuhtluse!
Jüri Adams (VE) vastuseks küsimusele, et kuidas ta mõistab ja selgitab seda, mis on Eestis perekond ja mis ei ole perekond:
Ma olen algusest peale olnud veendumusel – mis oli ka mitmesugustes enne teise maailmasõja aja vastavates tekstides, mida ma noores põlves lugesin –, et katsed perekonda juriidiliselt defineerida on täiesti hullumeelsed ega vii kunagi mitte mingisugusele tulemusele, kuna selle mõiste sisu on esiteks ajas väga palju muutunud, ja teiseks, seda kasutatakse eesti keelt rääkivate inimeste – me räägime eestikeelsest sõnast, eks ole – mitmes erinevas, täiesti erinevas ja kohati vastandlikus tähenduses. Ühed inimesed kasutavad perekonda selliselt ajalooliselt, nagu tema oli, et ühes talus elavad omavahel suguluses inimesed, võib-olla seal oli ka vahel isegi palgalist tööjõudu, nagu see suur perekonna kontseptsioon, mis on praeguseks kadunud. Väga paljud inimesed kasutavad seda oma n-ö lähisugulaste ringi nimetamiseks, nagu räägitakse, et minu perekonnas on neli venda ja kaks õde, kõik elavad eri kohtades ja meil on korra aastas perekonna kokkutulek.
No see ei ole perekond, aga ka niimoodi räägitakse. Siis tulevad igasugused sellised juhtumid, kui näiteks vanaisa-vanaema kasvatavad lapselast, kelle näiteks ema või isa on hooletusse jätnud. Kas see on perekond? Väga paljud inimesed ütlevad seda. Mul on tunne, et keskmine eestlane on meeleldi nõus nimetama perekonnaks koos elavat abielupaari ka siis, kui neil ei ole lapsi, aga näiteks lahus elavat abielupaari nad ei kaldu nii nimetama. Nüüd, kas eesti keeles on hakanud praegu idanema see, et paarisuhtes elavad samasoolised inimesed, et kas sellist kooslust võiks hakata nimetama perekonnaks? Ma tõsiselt ei tea. Võib-olla peaks mingisugune uurimisorganisatsioon tegema mingi kahtluse. Mul on tunne, et praegusel hetkel see ei ole veel nii. Aga sõna tähendus on pidevas nihkumises, et ma ei oska prognoosida, kuhu see läheb.
Valdo Randpere (REF) õiguskomisjonis toimunud arutelust:
EKRE esindaja küsis midagi Usbeki lammaste kohta, olen ma endale siia märkme teinud, aga ma ei mäleta, mida täpselt. Siis oli küsimus ka selline, võib-olla natukene ebaharilik, aga nii need küsimused vahel on – mis juhtub sel juhul, kui paarkonnas elav samasooliste paarist üks läbib soovahetusoperatsiooni? Põhimõtteliselt võimalik juhtum, aga keegi ei osanud ka head vastust anda, mis siis täpselt saab. Elu ongi tõenäoliselt fantaasiarohkem kui meie õiguskomisjonis.
Mart Helme (EKRE) pöördub Valdo Randpere poole:
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on nii silmakirjalik jutt, et lihtsalt ei ole kommentaare. Ei võta kelleltki midagi?! Varro Vooglaiult ja tema organisatsioonilt võeti ära Luukase missioonipreemia. Kas see ei ole kelleltki midagi äravõtmine? Kas see ei ole poliitiline surve? Kas see on sallivus? Kas see ei ole mitte mingisugune tsensuur? Ma esitan küsimuse, aga nüüd teisest aspektist. Kui kaua kavatsevad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond tirikitada seesuguse halva seadusloomega ja ühiskonna selget vastuseisu omava seadusloomega moel, mis sisuliselt seab enamuse ühiskonnast fakti ette, et nad peavad alla neelama neile väga ebameeldivad asjad? Aitäh!
Viktor Vassiljev (KESK) pöördub Randpere poole:
Aitäh, härra juhataja! Hea Valdo! Mul on teada, et see on üldine põhimõte, et homoseksuaalseid inimesi on igas populatsioonis umbes 3% pluss juurde kogu LGBT võib kuni 5% olla, pluss inimesed, kes lihtsalt tunnevad huvi – seal kõrval kiibitsejaid võib ka olla umbes sama palju. Nii et ega neid inimesi pole palju. See küsimus, mida me siin arutame juba teist aastat, võiks huvitada, ma ei tea, 10% elanikkonnast. Võib-olla 90% jaoks on see jumalast savi ja tegelikult Eesti elule on kooselul, paarutamisseadusel, mis iganes, sama palju mõju kui lendoravate suguelul. Aga kuidas on õnnestunud kaks aastat lõhestada ühiskonda? Milleks seda on tehtud? Kusjuures isegi LGBT-inimesed on asja vastu huvi kaotanud, rõdu on tühi, aga see jutt ikka jätkub.
Jaanus Karilaid (KESK) põhjendab kooseluseaduse tühistamise vajalikkust:
Kokkuvõtlikult, tegelikult tuleb välja, et see kooseluseadus, mis 2014. aastal vastu võeti, ei olegi nagu baasseadus. Baasseadus on alles tulemas, seda muudetakse. Tekkinud on õiguslik segadus, parlamendi maine on kahjustunud, ühiskonnas on erinevad leerid poliitiliselt teravnenud, ühiskond on lõhestunud. Ettepanek on tunnistada kooseluseadus kehtetuks ning alustada debatti hoopis soliidsemalt ja kokkuleppelisemalt. Aitäh!
Martin Helme (EKRE):
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema muidugi, et kui Imre Sooäär tunneb kümneid ja kümneid homosid Keskerakonnas ja Maire Aunaste arvab, et kolmandik tema valimisringkonnast on homoseksuaalne, siis see annab uue tähenduse ütlusele "ütle, kes on su sõbrad, ja me ütleme, kes sa ise oled". Aga valimiste eel antud lubadustest või ka valimiste järel antud lubadustest, nii palju kui mina mäletan, ainult Sotsiaaldemokraatlik Erakond selgelt positsioneeris ennast niimoodi valimiste eel ja ka peale valimisi, et nad igal juhul toetavad kooseluseadust ja selle rakendamist. Kõik teised erakonnad on selgelt kritiseerinud kooseluseadust ja seda, kuidas see vastu võeti ja kuidas on üritatud rakendusaktidega edasi minna. Mida see meile räägib siis poliitilisest kultuurist, kui nüüd läheb tühistamiseks ja seda tühistamist ei toetata?
Vilja Toomast (REF) Jaanus Karilaiule:
Suur tänu, härra esimees! Mul on väga kahju siin saalis istuda ja kuulata, kuidas ettekandja on juba päris pika aja jooksul solvanud neid inimesi, kes püüavad kaitsta neid inimesi, kes võitlevad ka nende inimeste eest, kelle jaoks armastus on armastus, ükskõik missuguse soolise sättumise või mis nahavärvi inimeste vahel see on. Aga see selleks, see on teie enda mure. Ega ma nüüd nii nõrguke ka ei ole, et solvun kõige peale. Aga küll ma ei saa jätta parandamata Märt Sultsi arvamust, kes süüdistas tegelikult Jürgen Ligi. Ma soovitan teile, et kuulake siis oma arupärimisi stenogrammist üle, kui te ei suuda siin saalis kuulata neid. Jürgen Ligi ei protestinud Krista Aru küsimuse peale sellepärast, et ta ei hindaks loodusteadusi ja täppisteadusi, vaid sellepärast, et juba mitu korda tõstatakse küsimus selle üle, et üks inimene ministeeriumist koondati. Vaat see oli see küsimus. Nii et olge palun täpsed, kui te tahate, et ka meie teisse suhtuksime täpselt. Nii et tehke endale järeleaitamistunde, lugege stenogramm üle, kui te arupärimisi esitate ega viitsi neid kuulata.
Mihkel Raud (SDE) kooseluseaduse tühistamise eelnõu mittetoetamisest:
Selle seadusega on, nagu öeldud, paljudele Eesti inimestele loodud teatud õigused ja õigustatud ootused. Nüüd tahetakse seda kõike ära võtta. Väga kena!
Aga miks peatuda siin? Miks jääda sellele väidetavalt, väidetavalt rahva enamuse poolt heaks kiidetud teel poolikute lahenduste juurde? Kui juba, siis juba. Mul on kolleegidele väike nimekiri regulatsioonidest ja õigustest, mis on Eesti inimestele antud vaid lömitavast soovist liberaalsele läänele meeldida. Äkki oleks need tagurlikud regulatsioonid mõistlik kooseluseaduse tühistamise tuules üle vaadata. Ehk on aeg tõepoolest naasta 1920. aastatesse, nagu siin saalis täna vihjati. Ja miks üldse peatuda 1920. aastates, kui tegelikult saab minna veelgi kaugemale. Mida siis üle vaadata? Aga palun! Naiste valimisõigus, see tuleks kaotada.
Keelustada tuleks abordid. Surmanuhtlus tuleb taastada. Kas mäletate, kui vastu oli selle kehtestamisele rahvas? Eestis kohatult populaarseks muutunud selgeltnägijad ja nõiad tuleb kriminaliseerida ning näha neile ette maksimaalne karistus põletamise näol. Rokkmuusika tuleb keelustada, sest tegemist on muusikaga, mille on leiutanud, ütleme otse välja, pagulased. Keelustada saksofoni mängimine. Kes ei mäletaks kuulsat ütlust "täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa". Seesuguste stalinistlike algatuste nimekiri on lõputu. Hakakem aga otsast minema, kallid kolleegid! 21. sajand on kahtlusteta üle hinnatud. Soovin Riigikogu liikmetele jõudu Eesti vanaks loomisel.
Jaak Madison (EKRE) kooseluseaduse tühistamise eelnõu toetamisest:
Mis puudutab kooseluseaduse tühistamist, siis käisid siin läbi küsimustes retoorilised väited, miks tegeldakse sellise probeemiga, kui on muid probleeme. Pigem põrgatame palli tagasi. Kes algatas sellise propagandalaine, survestamaks absoluutset ühiskonna enamust nõustuma mingisuguse seadusega, millel on väga tugev vastuseis ja mis ei leia ühiskonnas kõlapinda? Ja sellest ei olnud mitte juttugi aastal 2011 valimisprogrammis ei sotsiaaldemokraatidel ega Reformierakonnal. See suruti läbi täiesti ebademokraatlikult ja ilma igasuguse indikaatorita enne valimisi. Ja kui me vaatame viimaseid valimisi, siis see tulemus kajastus väga selgesti. Mis juhtus sellise seaduse läbisurumisega? Seega see, millega meie tegeleme, on selle ebademokraatlikult ja absoluutse ühiskonna enamuse väga suurt vastuseisu leidnud seaduse tühistamine. Seega me kaitseme absoluutselt rahva enamust.
/.../
Lähen nüüd statistika juurde, mis puudutab seda osa, kellest me räägime. Kui siin üks rahvasaadik peab Lõuna-Eestis elavatest inimestest 20% kas siis homo- või biseksuaalseks, siis mind ikka hämmastas see väga võimsalt, nii et mul tõmbas klombi kurku küsimust esitades. Kuid loomulikult, igal rahvasaadikul on põhiseadusest tulenevalt õigus seista oma maailmavaate eest ja vastavalt oma südametunnistusele, kuid eelkõige on tal see õigus siis, kui ta valitakse üksikkandidaadina. Kui sa kandideerid erakonna nimekirjas, mis on selgelt konservatiivne-rahvuslik, siis sa pead kaitsma ka oma valijate huve.
Viktoria Ladõnskaja (IRL) kooseluseaduse tühistamise eelnõu toetamisest:
Mis siin salata, paistab ju välja, et IRL-i kooseluseadus ja selle rakendusaktid on keeruline teema. Keeruline on ta sellepärast, et on teada, et IRL kui erakond ja IRL-i eestseisus ei toeta kooseluseadust ega toeta ka rakendusakte. Kuid meie fraktsioonis on arvamused erinevad ja hääletamine on demokraatlik, vaba.
/.../
Mis on poliitiline kompromiss? Keeruline filosoofiline küsimus. Praeguseks on seadus vastu võetud. Näeme, et samasoolised paarid on ühiskonnas täiesti olemas. Neil on ka oma mured, millest nad kirjutavad ka meile. Kristliku inimese loogika ütleb mulle, et abipalujale ulata käsi. Jah, ulatan, aga ei anna sellega ära oma tõekspidamisi. Siit tuleneb ka IRL-i vastus koalitsioonipartneritele. Mõistame samasooliste paaride muret, kuid ei saa seda ühiskondlikuks normiks tunnistada. Selleks, et norm oleks kehtestatud, tegime ettepaneku lisada põhiseadusse, et abielu on mehe ja naise vaheline ühendus.
/.../
Mis siis toimus paar nädalat tagasi? IRL-i fraktsioon rõhutas algusest peale, et meie hääletus on vaba. See tähendab, et fraktsioonis on inimesed, kes isegi nende nõudmiste täitmisel ei hääleta kooseluseaduse poolt, aga on ka neid, kelle jaoks lapsendamise ja ühiskondliku normi kehtestamine võib muuta nende seisukohta rakendusaktide suhtes. Selline oligi ja on IRL-i seisukoht. Meie huvi on see, et põhiseaduse muudatus saaks tegelikult toetuse, mitte ei kujuneks samasuguseks palaganiks, nagu on juhtunud kooseluseadusega. Ja siis selgus, et ettepanek mehe ja naise ühenduse kirjutamisest põhiseadusesse koalitsioonisaadikute sisulist toetust ei leia. Selleks on meil vaja leida Riigikogust tervelt 51 saadikut, kes oleksid põhiseaduse muutmise algatajaks. Tunnistan, me ootasime, et väga loomulik asi – mehe ja naise ühendus – saab koalitsioonipartnerite toetuse. See oleks olnud kinnituseks, et nad austavad ka meie maailmavaadet. Oma maailmavaatele liiga tegemisega me nõus ei ole.
Pikemalt istungil toimunust on võimalik lugeda riigikogu stenogrammist.
