Koort: välismaiseid teenusepakkujaid kasutanud eestlased võivad olla sattunud võõrriigi huvisfääri
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koorti sõnul puudub ministeeriumil info, nagu oleks Eesti inimesi USA-s luureskandaali keskmesse sattunud PRISM-i programmi raames jälgitud. Samas võivad kantsleri sõnul olla välismaiseid teenusepakkujaid kasutanud inimesed sattunud mõnes võõrriigis nuhkimise ohvriks.
"Meil puudub info, et Eesti inimesi oleks nimetatud programmi (PRISM) raames jälgitud. Samas tuleb mõista, et rahvusvahelise infovahetuse puhul ei ole teada, milliste kanalite või julgeolekuasutuse poolt on info algselt kokku kogutud. Kui tegemist on välismaa serverite või teenusepakkujatega, puudub meil lõplik kontroll nende andmete kogumise üle," ütles Koort Delfile.
Seega ei saa Koorti sõnul välistada, et kui inimesed on kasutanud välismaiseid teenusepakkujaid, on nende andmed sattunud mõne võõrriigi huvisfääri, sest Eesti ei oma jurisdiktsiooni USA teenuspakkujate üle.
Kantsler lisas, et kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks teevad erinevate riikide eriteenistused omavahel koostööd ning on selge, et rahvusvahelises koostöös infovahetuseta tänapäeval hakkama ei saa. Seda koostööd tehakse tema sõnul inimeste põhiõiguste hoidmiseks ja kaitsmiseks ning see on riikide vahel õiguslikult reguleeritud.
"Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras. Eesti julgeolekuasutused ja õiguskaitseorganid lähtuvad oma töös väga rangelt nendest seadustest ja kohtu poolt antud volitustest," ütles kantsler.
Koorti sõnul peavad aga inimesed endale ise ka teadvustama internetis valitsevaid ohte ja seda, et vastavate tehniliste vahenditega on võimalik iga meediumi ja kanalit põhjalikult jälgida ning see tõttu on kummaline eesti inseneride seostamine mingite infokogumistega välismaal.
"Enamasti annavad inimesed ise vabatahtlikult infot oma käitumise ja eelistuste kohta – näiteks salvestavad teabe oma ostude kohta kaubanduskettide kliendikaartide abil. Ka Google otsingusüsteem on nii võimas just seepärast, et ta salvestab infot kasutaja eelistuste kohta," leiab Koort.
"Kõigi teenusepakkujate puhul tuleb arvestada, et kui riik küsib neilt seaduse alusel või kohtu loal andmeid, on teenusepakkujad kohustatud seda infot jagama," lisas Koort.
USA luureskandaal lahvatas eelmise nädala neljapäeval, kui riigi ajaloo ühe suurima jälgimis- ja infokogumisskandaali tõi päevavalgele 29-aastane endine CIA tehniline abi, kes on viimastel päevadel lekitanud ajakirjandusele hulgaliselt ülisalajaseid dokumente jälgimisprogrammi PRISM kohta.
Nimelt avaldas Guardian USA kõige salajasema luureagentuuri NSA (National Security Agency) sisekoolituse slaidi, mille järgi saavad luurajad programmiga PRISM otseligipääsu USA suurimate tehnoloogiafirmade serveritele. (Vaata slaide Washington Posti lehelt.)
PRISM abiga saab NSA näha kasutajate emaile, kiirsõnumeid, videoid, pilte, faile jms. Programmiga on liitunud slaidi andmetel üheksa ettevõtet.
