Analüüsi käigus kogutud info ja kontrollitud andmete põhjal kinnitab siseministeerium, et osapoolte tegevus ei ole väljunud memorandumis kirjeldatud piiridest. Üksus on tegelenud suursaatkonna valve tagamiseks vajalike ohtude tuvastamisega, ühegi inimese jälitamist ministeerium ei tuvastanud.

Siseministeeriumi teatel selgus analüüsi tulemusel, et näiteks eelneva aasta jooksul tuvastas üksus viiel juhul võimaliku oht suursaatkonnale ja sellega seonduvalt vahetati andmeid Eesti sisejulgeoleku ametkondadega. Eesti ametkondade poolt ühelgi juhul oht kinnitust ei leidnud ning sellest teavitati ka suursaatkonda. Siseministeeriumi kontrollitud andmete põhjal informeeriti suursaatkonda vaid ohukahtluse puudumisest ning ei edastatud muid andmeid, mis võimaldaks mõnda inimest tuvastada.

"Peame oluliseks rõhutada, et Eesti kohustuseks on tagada siin asuvate saatkondade turvalisus. Lähtume põhimõttest, et igaühel on õigus saada politseiasutuselt abi ohu ennetamisel ning tegevuse käigus tuleb tagada inimeste andmete kaitse," sõnas julgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.

Siseministeerium teostas Koorti juhtimisel analüüsi seonduvalt 29. mail Postimehes ilmunud artikliga, kontrollides muuhulgas ka suursaatkonna materjale, mis on tõenäoliselt ajakirjandusele kättesaadavaks saanud.