Kooris igast suust peaministrist terviseametini: peske käsi ja kandke maski!
Riiklik kommunikatsioon, mis veel mõned nädalad tagasi ei pidanud maski avalikus ruumis kandmist vajalikuks, on nüüd ühtsel seisukohal, et kui õnnestub mask hankida, tuleks seda ka kanda.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles tänasel pressibriifil: “Me peame esiteks sügavalt sisse juurutama kätepesemise kultuuri, siis juurutama sisse kultuuri, kus me ei käi haigetena tööl. Viimane kultuur, mida peaksime täna juurutama, on regulaarne maski kandmise oskus. Maski kandmise eesmärk on ennekõike hoida teisi inimesi, kirurgilist maski tuleb kanda peamiselt neil, kes on haiged. Kuid kuna nakkus võib olla inimeses olemas juba mõni päev enne sümptomite teket, oleks mõistlik maski siiski kõigil kanda.”
Peaminister Jüri Ratas rääkis eile õhtul avalikus pöördumises ka näomaskidest ning ütles, et pole midagi häbiväärset soovis hoida enda ja teiste tervist. "Näomaskide kandmine peaks saama sotsiaalseks normiks," ütles Ratas. "See ei pea olema meditsiiniline mask. Tarbijakaitseamet on avaldanud õpetuse, kuidas kodus ise maske teha. Juhend on valitsuse infokanalites ja meedias."
ITartu ülikooli meditsiinilise viroloogia ja mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütles 31. märtsil esimest korda avalikult, et maske tasub kanda: „Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest ja kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.”
See seisukoht lahkneb mõneti terviseameti varasemast seisukohast: "Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse. Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud."
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas selgitas Eesti Päevalehele möödunud nädalal, et nii meditsiiniline kui ka isetehtud mask on selleks, et kaitsta sülje ja limapiiskade levikut ning seda peaks keskmisest paksem tekstiiil tegema. Ta lisab, et nii meditsiinilist kui ise tehtud maski ei tohi kumbagi kanda kauem kui kaks tundi: selle ajaga muudab hingeaur maski kasutuskõlbmatuks. „Korduvkasutatavat maski tuleks pesta ja triikida,” õpetab ta.
Ta rõhutab, et nii ise tehtud kui ka meditsiiniline mask ei suuda kumbki tõrjuda välikeskkonna viiruseosakesi – selleks on respiraatorid –, kuid siiski „on igasugune filter suu ees parem kui filtri puudumine”.
Viroloog Andres Merits toob esile ka teise põhjuse maski kandmiseks: „Kui sa kannad maski, siis sa väga tõenäoliselt ei topi saastunud pinda puudutanud sõrme vastu nina või suud. Need liigutused on reflektoorsed enamikel inimestel,” selgitab ta. „Kui midagi läheb silma, kohe katsun. Aga igasuguse maski kandmine vähendab näo katsumist.”
