Koonderakond läheb laiali

 (23)
Märt Kubo

Kümme aastat Eesti poliitikas tegutsenud Koonderakond läheb laupäevasel kongressil ilmselt laiali.

“Juhatuse eestseisus pakub välja neljasõnalise otsuse — lõpetada Eesti Koonderakonna tegevus,” ütles erakonna esimees Märt Kubo neljapäeval BNS-ile.

Tema sõnul on see arukas otsus, sest kui erakonnal pole enam tegutsemisvõimalust ja ta ei taha jääda taskuparteiks, on targem minna laiali.

Kubo andis mõista, et pärast kunagise esimehe Tiit Vähi tagasitõmbumist pole Koonderakond suutnud leida uut tugevat liidrit. Liidri puudumine mõjutab iga parteid, ütles ta.

“Praegu erakonna etteotsa jäänud inimesed pole sellise mastaabiga, et suudaksid võidelda peaministri koha pärast,” märkis Kubo. Seetõttu pole mõtet ka valimistele minna, seda enam, et liidri puudumine ei luba ka erakonna kassat täita.

Esimehe sõnul ei hakka erakond kellegagi liituma. Seda takistab ka seadus, mis ütleb, et ühinemise poolt peab olema kaks kolmandikku nii liituva kui ka liitja erakonna liikmeist.

“See on ebareaalne, ükskõik kellega me ühineda ka ei tahaks,” ütles Kubo.

Koonderakonna esimees märkis, et tõenäoliselt tõmbub osa erakonna liikmeist poliitikast tagasi. Osa liitub ilmselt ühendusega Mõistuse ja Südamega, kui sellest saab erakond, osa võib astuda Rahvaliitu, et vähendada Keskerakonna monopoolsust vasakul tiival, märkis ta.

“Suvel ütles Vähi, et meie inimestel oleks kohta ka Reformierakonnas, et vähendada selle äärmusliberalismi,” lisas Kubo. Ühe võimaliku kohana nimetas ta ka ühendust Res Publica, kui see erakonnastub.

Koonderakond tekkis 1991. aasta 8. detsembril. Kubo sõnul asutasid selle inimesed, kes suutsid juba plaanimajanduse aegadel ettevõtteid juhtida. “Neile jäi kitsaks Savisaare-aegne Eesti ja nende loosung oli “Rohkem turumajandust, rohkem kapitalismi!”,” meenutas Kubo.

Koonderakonnal põhines Tiit Vähi üleminekuvalitsus 1992. aastal. Koos Maarahva Ühendusega moodustas Koonderakond aastail 1995-1999 kolm valitsust Tiit Vähi ja ühe valitsuse Mart Siimanni juhtimisel.

Kubo sõnul on erakonnas praegu kirjas veidi üle 1000 inimese. “Põhjalik inventuur muidugi vähendaks seda arvu.”

Kubo ise pole seni otsustanud, millisesse parteisse ta pärast Koonderakonna lõpetamist võiks astuda. “Olen praegu veel erakonna esimees ja mittetulundusühingute seaduse järgi saab kongress poole aasta jooksul pärast lõpetamisotsust selle ümber vaadata,” ütles ta.

Koonderakonna esimees avaldas arvamust, et partei lõpetamise järel erinevatesse erakondadesse suunduvad inimesed annavad oma panuse Eesti poliitikasse.

“Vikerkaarevalitsuste aeg pole Eestis veel otsas. Seetõttu ei välista ma näiteks Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni,” ütles ta.

Kubo vihjas ka uuele võimalikule sotsiaaldemokraatlikule parteile. “Eestis pole õiget euroopalikku sotsiaaldemokraatiat,” ütles ta ja lisas, et paremerakondade tõeline vastane olekski just selline partei, mitte Edgar Savisaar.