Oktoobri alguses Kohtla-Järvel kutsealuseks võetud Ivani haiguse lugu sai alguse 5. detsembril, kui ta helistas vanematele ning ütles, et ta tervis on halvenenud. Ivani vanemad, kes olid poega viimati näinud 1. detsembril, olid mures, kuna poeg oli äsja põdenud põskkoopapõletikku ning kartsid, et ta haigus ägenes metsas õppusel. Hiljem siiski selgus, et väliõppustel Ivan ei käinud.

8. detsembril helistas Ivan uuesti ning rääkis vanematele, et talle kutsuti kiirabi, kes pani poisi tilguti alla. Ka rääkis poeg, et ta vasak külg on paistes. Ivani vanemad uurisid pärast tema rühmakaaslaste käest ning said teada, et sõjaväemeedik oli poega pikalt küsitlenud paistetuse pärast.

Ivani sõnul pidi ta 10. detsembril viidama Tallinnasse nina-, kõrva-, kurguarsti juurde, kuid 9. detsembril pandi ta uuesti tilguti alla.

"Leppisime kokku, et 10. detsembril poeg helistab, kuid kõnet ei tulnud," meenutas Ivani isa Andrei RusDelfile. Vanemad hakkasid Tallinna haiglaid läbi helistama ning selgitasid välja, et 9.12 kell 21.10 toodi Ivan Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kell kaheksa samal õhtul oli ema veel Ivaniga rääkinud ning kõik oli korras.

Sellega aga Ivani haiglasaaga ei lõppenud. Regionaalhaiglast saadeti poiss Rakvere haiglasse, sealt omakorda Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakliinikusse, kus pooleldi halvatud mees uuesti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse viidi. Seal panid arstid Ivani kunstlikku koomasse.

"Meid keegi Ivani olukorrast ei teavitanud," on poja vanemad nördinud. "Alles 18. detsembril helistati pärast seda, kui olime kaitseministeeriumisse kirjutanud."

"Ajateenija pöördus Kirde kaitseringkonna meedikute poole esimest korda 8.detsembril, mil ta vaadati läbi, määrati ravi ja ta paigutati väeosa laatsaretti. 9.detsembril saatsid Kirde Kaitseringkonna arstid ta Rakvere haiglasse uuringutele. Hetkel viibib sõdur Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kaitsevägi ei saa kommenteerida sõdurile määratud arstlikku diagnoosi ning määratud ravi, kuna selle hinnangu andmise pädevus on vaid raviarstidel," selgitas Delfile Kirde kaitseringkonna teavitustöö spetsialist Marina Loštšina.

Loštšina selgitas, et teenistusse asudes annavad ajateenijad lähedase isiku nime ja telefoni, keda informeerida, kui nendega midagi juhtub. Reeglina teavitavad ajateenijad oma lähedasi haiglasse uuringutele või ravile saatmisest ise. "Sama tegi ka kõnealune ajateenija, kes oli vanematega pidevalt kontaktis," kinnitas ta. Tema edasise tervisliku olukorra kohta andsid vanematele infot tsiviilarstid, kes on vaieldamatult kõige pädevamad hindama ajateenija tervislikku seisundit.
Loodame, et arstid suudavad teda aidata ja ajateenija tervis taastub."

Kui poeg koomasse viidi, sõitis Ivani isa Andrei Tapale sõjaveäossa, kus kohtus teavitustöö spetsialist Marina Loštšinaga, väeosa arsti Rebase ning üksuse ülema Mihkel Kostiga. Andrei tundis huvi, miks ei teavitatud vanemaid poja raskest olukorrast. "Kriisiolukorras, kui kaitseväes juhtub ajateenijaga õnnetus ning ajateenija ei ole ise võimeline vanematega suhtlema, võtame me teavitamise enda peale. Olukorras aga kui ajateenija on teadvusel ning kontaktivõimeline, otsustab tema ise keda teavitada ning millal," selgitas Loštšina.

Vanemad kahtlustasid ka, et poega võidi teenistuses olles peksta. "Meile teadaolevalt ei ole peksmist või kaklust toimunud, ka ajateenija ise on sellist võimalust eitanud. Täieliku selguse saamiseks (kuna meile saadetud vanemate kirjas on selline kahtlus sees) algatasime teenistusliku juurdluse, mis on praegu veel käimas," kinnitas Loštšina. Seega ei välista vanemad, et poja raske olukorra võis põhjustada ka arsti raviviga ning soovivad, et korraldataks objektiivne juurdlus, uurimaks, kas Ivanile anti kvalifitseeritud arstiabi.

"Uurisime välja, et püshhiaatriakliinikusse saatsid Ivani Rakvere arstid, kes arvasid, et meie pojal on psühholoogiline,mitte neuroloogiline probleem. Usume, et arst eksis, kuna pojale tehti antibiootikumi kuuri ajal kaks vaktsineerimist - gripi ja entsefaliidi vastu," rääkis Andrei.

Vanemad on pahased ka arstide peale, et neid ei informeeritud Ivani tervislikust olukorrast ega ka mitte sellest, millises raviasutuses Ivan parasjagu viibis.