Koolitüdrukud müüvad oma keha
„Kui üks tüdruk sellega tegeleb, siis on tal paremad riided ja rohkem raha, mistõttu teistele tundub, et keha müümine on elus edasijõudmiseks lihtne lahendus,” tõdes sotsioloog Iris Pettai. „Kahjuks ei kujuta nad ette, et sellelt teelt ei ole kerge tagasi pöörata.”
Pettai sõnul on sagenenud juhtumid, kus tütarlapsed müüvad end ka koolivendadele. „Kui prostituutidest moodustavad eestlased kuni 30%, siis koolitüdrukutest prostituutide seas ulatub eestlannade osakaal koguni 48 protsendini,” viitas Pettai uuringutele.
Niisuguses olukorras peab lähiaja prioriteediks saama seksiäri tõkestamine koolis, tegi Pettai kokkuvõtte. Samas tõdeti konverentsil, et seda ei saa teha alamakstud õpetajate ülesandeks. „Küll aga saab õpetaja tähele panna esimesi ohumärke, millele saab reageerida,” leidis Iris Pettai.
Tallinna volikogu, linnavalitsuse ja Euroopa sotsiaalfondi toetusel toimuv konverents käsitleb inimkaubandust kogu Euroopa Liitu puudutava probleemina. Konverentsi teine osa keskendub prostitutsiooniohvrite abistamisele. Kõnelevad rehabilitatsioonitöö tegijad Eestist, Itaaliast, Saksamaalt ja Poolast.
Konverentsi avas linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, kes väljendas muret selle üle, et Tallinna seostatakse üha enam seksiturismiga. „Eesti niisugusena reklaamimine teeb suurt kahju riigi mainele, leiab kolmveerand Tallinna elanikest,” viitas Vitsut 2005. aastal tehtud uuringule.
Ta rõhutas, et tohutu inimkapitali raiskamine, mida seksiäri endast kujutab, sunnib rakendama väga otsustavaid vastumeetmeid. „Esmalt tuleks tõsiselt mõelda sellele, kuidas prostituudiks saamist ennetada, aga kavandada samas ka abinõud nende naiste tagasipöördumiseks tavaellu,” rääkis Vitsut.
Tallinna linnavõimu huvi niisuguse arutelu korraldamise vastu kinnitab Vitsuti hinnangul kohaliku omavalitsuse valmisolekut selle sotsiaalselt terava probleemiga tegelda.
