“Täisväärtusliku ja tasakaalustatud toidu andmine ning selle toidu kohta teabe edastamine kujundab laste toitumisteadlikkust, õigeid toitumisharjumusi ja hoiakuid, mida hiljem on üha raskem mõjutada,” põhjendab sotsiaalministeerium senisest karmimate toiduvalmistamise reeglite ja menüü muutmise vajalikkust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui sotsiaalminister Maret Maripuu allkirja kandev määrus ka teiste ministeeriumite ja kohalike omavalitsusliitude ning lastekaitse liidu ja õpilasomavalitsuse liidu põhimõttelise heakskiidu pälvib, muutuks koolide ja lasteaedade toiduvalik tervislikumaks. Nii peaks tulevikus vähenema lastele pakutavas toidus soola ja rasva, sh küllastunud rasvhapete rikka loomse rasva osakaal.

Tervise arengu instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul on uuringutulemused näidanud, et koolilastel võib sageli just koolis pakutav lõuna jääda päeva ainsaks soojaks toiduks. “Koolitoidul on kaks olulist eesmärki: esiteks anda piisavalt head ja tervislikku toitu ja teiseks õpetada ja kasvatada noori tervislikult toituma,” lisas Pitsi.

Veel tõsisemalt tuleb Pitsi hinnangul läbi mõelda lasteaedades pakutav toiduvalik, sest tavaliselt saab lasteaialaps oma päevase toidukoguse just lasteaias kätte. Nii plaanibki riik koostöös Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudiga välja töötada nii lasteaedadele kui ka koolidele tervislikust toitumisest lähtuvad näidismenüüd.

Praegu maksab riik kohalikele omavalitsustele iga õpilase toidupäeva eest kümme krooni ja 37 senti. Tõenäoliselt tõstab riik kas järgmise aasta teisel poolel või 2009. aastal toidupäeva hinna tervislikku koolitoitu valmistada võimaldava summani. Esialgsete arvutuste tulemusel võib koolilõuna toiduainete orienteerivaks maksumuseks kujuneda 15 krooni, mis aga on ennekõike seotud üldise toiduainete kallinemisega viimastel kuudel.

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimehe Merilin Piipuu arvates on sotsiaalministeerium hakanud koolitoidu teemaga tegelema õigest otsast. “Tervislik koolitoit on ka meie arvates oluline asi ja meil on hea meel, et koolitoidust rääkides ei keskenduta vaid selle maksumusele,” lisas Piipuu.

Tervisliku toitumise eesmärgid

•• Ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi ning pahaloomulisi kasvajaid.

•• Võimaldada koolilapsi toitlustada iseteeninduslettide ehk Rootsi laua põhimõttel, sest nii saaks suurendada toiduvalikut, varieerida toiduportsjoni suurust konkreetse lapse vajaduste järgi ning hoida toitu soojana. Samuti vähendab selline toitlustamise korraldus toidu raiskamist. Suuremates koolides tuleks kaaluda nn söögitundide loomist, mis võimaldaks suurema hulga laste toitlustamist selleks kõige sobivamal ajal.

Õpetada lapsi tervislikult ja tasakaalustatult toituma.

•• Anda lapsele vähemalt kord päevas täisväärtuslikku, sooja ja tervislikku toitu.