Koolipsühholoog: mõnikord tuleb kiusamise puhul aidata hoopis vanemaid

 (12)
Koolipsühholoog: mõnikord tuleb kiusamise puhul aidata hoopis vanemaid
Foto: Ilmar Saabas

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Kadri Järv-Mändoja ütleb, et kui koolis on seaduse järgi määratud üks psühholoog 600 lapse kohta, siis tegelikult on see koormus, mille juures on raske kõike märgata.

"Märkamiseks on oluline nii kooli kui ka kodu koostöö. Kõik täiskasvanud ju vastutavad selle eest, et lastel oleks turvaline olla," rõhutas Järv-Mändoja.

Kui kiusamisjuhtumeid õigeaegselt märgata, siis on neid võimalik kiiremini lahendada. Mida kauem on aga probleemid kestnud, seda keerulisem ja aeganõudvam on sekkumine. Kuid alati on võimalik midagi teha, et olukorda muuta.

"Tõhus on näiteks Ühise Mure meetod, mille põhimõte on otsida lahendusi, mitte süüdlasi. Selle meetodi koolitust pakub Lastekaitse Liit ja seda võiksid osata ka õpetajad, mitte ainult tugispetsialistid. Muidugi on ka juhtumeid, kus väga oluline on vanemate kaasamine. Nii kiusaja kui ka kiusatava probleemid võivad alguse saada hoopis perekonnast ning siis tuleb aidata just vanemaid."

Tundekasvatusest on abi

Senise kogemuse kohaselt on koolikiusamise vastu teataval määral abiks olnud tundekasvatus, mis võib olla mõne teise aine osa või eraldi tunnina tunniplaanis. Selle ideeks on selgitada lastele nende tundeid, õpetada oskusi, kuidas oma tunnetega toime tulla. Tundekasvatust ei rakendata aga kaugeltki mitte kõikides Eesti koolides ja õppekavas seda pole.

Seotud lood:

Kas kõik õpetajad on üldse võimelised tundekasvatust kui tundi või kui oma aine lisa andma? "Isegi kui hetkel ei ole, siis vastav kvalifikatsioon on võimalik saada. Selleks on olemas vajalikud materjalid," selgitab Järv-Mändoja.

Kas kiusamine on põhiline probleem, millega koolipsühholoogina olete kokku puutunud?

Probleeme on väga mitmesuguseid. Ei saa öelda, et peamiselt kiusamisjuhtumid.

Kas võib öelda, et kiusamise põhjused saavad enamasti alguse kodust?

Põhjused on erinevad. Sekkumiseks tuleb need üles leida.

Kas teil on tulnud kokku puutuda ka olukordadega, kus on vaja olnud politsei abi, või peaks koolisisesed mured siiski olema võimalik lahendada ilma sellise sekkumiseta?

Sõltub juhtumist. Kui on vaja politseid appi, siis tuleb seda teha.

Kas reaalsuses on tervet kooli hõlmavat tugistruktuuri keeruline luua? Kas selleks on olemas juhised või lähtutakse kogemustest ja sisetundest?

Kooli tugisüsteem hõlmab koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi, aga ka logopeedi ja eripedagoogi. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peab kool tagama nende spetsialistide teenuste kättesaadavuse. Kvalifitseeritud koolipsühholooge paraku ei ole nii palju, et jaguks igasse kooli. Samas on igas maakonnas nüüd õppenõustamiskeskused, kuhu saavad pöörduda nii kool kui ka vanemad.