Koolilaste HIV-teadlikkus järjest väheneb
Negatiivsed muutused puudutavad eeskätt mitte-eestlasi, Ida-Virumaa ja piirkonna “muu Eesti” vastajaid ja linlasi.
Praegu võib noor koolis ainekava raames HIV-teemaga kokku puutuda kas 5.–6. klassis või 8.–9. klassis. Koolides jäi rahvusvahelise fondi Global Fund rahastatud mittetulundusühingute koolituste tippaeg 2004. ja 2005. aastasse, pärast seda on masskoolituste maht vähenenud.
Raporti koostanud spetsialistide sõnul tuleks seksuaalharidus lisada laiemas mahus ja kohustusliku ainena uutesse õppekavadesse. “Tunniajane loeng on nii lühike, et selle jooksul saab vaid faktid kiiresti ette lugeda,” ütles üks raporti autoritest Liilia Lõhmus, kelle sõnul peaks koolis laste harimine toimuma süstemaatilisemalt — et muutuksid ka hoiakud ja käitumine. “Rääkima peaks üldisemalt, suhetest ja sõprusest — nakkustega seotud küsimused on vaid osa sellest,” lisas ta.
Uuringust selgus veel, et alkoholi tarbimine saab noorte hulgas vaid hoogu juurde. Seetõttu on neil ka suurem risk haigestuda HIV-sse. “Need noored, kes käituvad suhetes riskeerivamalt, on ka varmamad suitsetajad ning alkoholi ja narkootikumide tarvitajad. Eriti tugev seos on alkoholiga,” tutvustas Lõhmus uuringutulemusi.
Enne viimast seksuaalvahekorda tarvitasid vägijooke umbes pooled kooliõpilastest ja umbes kaks kolmandikku täiskasvanud noortest. 10–13-aastaste seas pole suurenenud niivõrd alkoholi pruukijate osakaal, kuivõrd purjutamise sagedus.
Ka narkootikumidega puutub aasta-aastalt kokku üha rohkem 14–15-aastasi kooliõpilasi. Suurenenud on nende hulk, kellele pakuti viimase kuu jooksul narkootikume ning kelle tutvusringkonnas on narkootikume tarvitanud inimesi. Ja vähenenud nende hulk, kes ei ole ise kunagi mõnuaineid proovinud.
Kondoomi kasutamise harjumus juhuvahekorras ei ole noorte hulgas kolme küsitluse tulemusi võrreldes muutunud. Kooliõpilaste seas on üle 40 protsendi neid, kes juhusuhetes alati kondoomi ei kasuta, täiskasvanud noorte hulgas on selliselt käitujaid üle poole juhuvahekorras olnutest.
