Koolikiusamise uurija Londonist: olen šokeeritud, et Eestis karistatakse kiusatavaid!

 (97)
Koolikiusamise uurija Londonist: olen šokeeritud, et Eestis karistatakse kiusatavaid!
Foto: Ester Vaitmaa

«Enesetappude ja eriti jõhkrate kiusamisjuhtumite tõttu on koolikiusamine viimased 20 aastat maailmas väga terava tähelepanu all,» nendib Londoni ülikooli professor Peter K. Smith, kes peab ennekuulmatuks, et Eestis lahkuvad enamasti koolist kiusatavad, mitte kurja korda saatnud kiusajad.

«Kiusamine sõltub küll vanematest ja ühiskonnast, kuid on vale arvata, et seetõttu ei peaks kool sellega võitlema. Kool on kiusamise eesliinil,» räägib intervjuus Pealinnale Londoni ülikooli psühholoogiaprofessor, maailmas tunnustatud koolikiusamise uurija ning pere- ja kooliuuringute üksuse juhataja Peter K Smith.

Smithi sõnul on Suurbritannias toimunud mitu kohtuasja koolide ja kiusajate vastu. "Tavaliselt on kohtusse minejateks just kooli lõpetanud inimesed või nende vanemad, kes väidavad, et koolikiusamise mõjude tõttu ei leia endine õpilane tööd, on pidevalt depressioonis ning kool ei teinud midagi, et ohvrit kiusajate eest kaitsta," sõnas Smith.

"Mõned kohtuasjad on olnud edukad ning ohvrid on saanud isegi 20 000 euro suuruse hüvitise. Niisiis peab kool midagi kiusamise vastu ette võtma, mitte jätma ohvrit ja tema vanemaid kiusajate vastu üksinda. Ka mina soovitan vanematele minna vajadusel isegi kohtusse!"

See, et koolist lahkub ohver ja mitte kiusaja on Smithi sõnul omamoodi ohvri karistamine. "Olukorda koolis peaks muutma, et last enam ei kiusataks. Kui keegi koolist lahkub, siis peaks see olema kiusaja! Nii on see Inglismaal ja kindlasti ka teistes riikides. Olen šokeeritud, kui teil siin käitutakse teistmoodi. Vaid aeg-ajalt võib see end õigustada, kui olukorra muutmine on väga raske," märkis professor.

Smith sõnas, et kiusamine on ka kogu ühiskonna probleem ja vanemad on osa sellest, kuid ei vasta tõele, nagu ei saaks kool ise midagi kiusamise vastu ette võtta. "Õpetajatele on kättesaadavad paljud ressursid, leidub meetmeid, mida koolid võivad ette võtta. Kooli ettevõtmised võivad olla edukad ning kiusamine võib eduka töö järel langeda 40%-50%, nagu see juhtus Norras. Soomes näiteks tõi sellist edu «Kiva koulu» kiusamisvastane projekt. Esimese sammuna on vaja kehtestada koolis kiusamisvastane poliitika. Ja ei tohi öelda, et see on ühiskonna asi ja probleemi peavad lahendama ainult vanemad. Koolid asuvad kiusamise suhtes eesliinil ning neil on kohustus midagi ette võtta."