Teenistusjärelevalve andmetel on Guljavin alates 1997. aastast kuni tänavu juunini suurendanud omavoliliselt enda palka, saades 200.000 lisakrooni, kuid jätnud selle tuludeklaratsioonis märkimata, kirjutas Eesti Päevaleht.

Samuti on ta määranud endale ja mõnele teisele töötajale lisatasu, mida nad poleks pidanud saama.

2001. aasta majanduslike huvide deklaratsioonis jättis Guljavin koolist tegelikult saadud ametipalga näitamata.

Järelevalveaktis seisab, et läinud aastani on raamatupidamine arveldanud suuliste korralduste alusel, mistõttu pole võimalik arvete kinnitamist hiljem tõendada.

Polütehnikum pole tasunud ka erisoodustusmaksu kõikidelt töötajaile antud soodustustelt. Samuti keelab seadus abikaasadel töötamise vahetus alluvuses või vahetult kontrollitaval ametikohal. Direktori abikaasa töötab kantseleijuhatajana.

Kool on sõlminud riigile kahjulikke lepinguid, kus on riigihankeid tegemata eelistatud kõige kallimaid pakkumisi, jättes järelevalve tegemata.

Politsei on algatanud menetluse selgitamaks, kas Guljavini tegevuses on seaduserikkumisi. Menetlus algatati kooli ühe endise töötaja avalduse põhjal, kes väidab, et direktor on kasutanud ebaseaduslikult oma maja ehitusel õppeasutuse tööjõudu ja kantinud koolist ehitusmaterjale.

Joel Guljavin ütles, et tema vastu esitatud kaebus ei vasta tegelikkusele. Haridusminister Toivo Maimets kohtub asjaosalistega kolmapäeval.