Koolijuhid: uus kooli astumise kord võib tekitada probleeme
Meelis Kond, linna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor, ühtlasi ka elukohajärgse kooli määramise komisjoni esimees, märkis, et see, kui paljudele lastele on vaja kool määrata, selgub pärast 1. maid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Koolijuhtide seas üksmeelt, kas uus kord on hea või halb, ei ole. Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma uues korras probleemi ei näinud. Reaalkool komplekteerib tänavu kaks klassi, kool taotles haridusametilt ka võimalust klassi suurust suurendada. 24 õpilase asemel mahub klassi 26. Neist kaks saab klassi määrata haridusamet, 24 valib kool ise. „Meil ei ole prioriteediks vaadata seda, kus lapsed elavad. Lähtume kooli kallakust ja katsete tulemustest,” rääkis Polma.
Katsete tulemustest lähtuvalt komplekteerib kaks 26 õpilasega klassi ka Gustav Adolfi gümnaasium, kus katsetel kandideeris ühele kohale üle kümne lapse. Direktor Hendrik Agur kinnitas, et kesklinnas elavatele lastevanematele võib lapse saamine meeliskooli olla probleem ja koolid võiksid naabruses elavate lastega siiski arvestada.
Kesklinna piirkonna lapsed, kes niinimetatud eliitkoolidesse ei saa, suunatakse suure tõenäosusega vastrenoveeritud Liivalaia gümnaasiumi. „Eks see võib olla pettumus lastele või lastevanematele, kui soovitud kooli ei saa. Samas see kord on võrdsem. Kui enne kirjutati end ei tea kuhu sisse, et oleks kooli lähedal, siis nüüd on kõigil võrdsed võimalused,” rääkis kooli direktor Veiko Rohunurm.
Tallinna saksa gümnaasium võtab samuti lapsi vastu katsetega. Kooli direktori Külli Puhkimi hinnangul on uues korras mitmeid küsitavusi. „Praegu on nii, et meie, kes oleme nii-öelda teise ringi kool — et kui kesklinna ei saa, tullakse meile — hakkame nüüd ootama, et millal teatatakse lõpuks, kes kuhu läheb,” rääkis ta.
