Koolides puudub veel sadakond eri ainete õpetajat
Täpset statistikat on raske teha, sest puuduvate õpetajate kohta andmete esitamine pole kohustuslik ja ning olukord muutub iga hetkega.
Avaldatud kuulutuste põhjal on enne kooliaasta algust puudus ajaloolastest ning inglise ja eesti keele õpetajatest. Teistest enam vajavad koolid ka matemaatika, keemia, geograafia ja bioloogia õpetajaid.
Silma jäi ka see, et koguni neljale koolile otsitakse direktorit ja õppealajuhatajat. Puudust tuntakse ka lasteaiaõpetajatest ja logopeedidest.
Õpetajate Lehe kuulutuste põhjal oli maakonniti vabu õpetajakohti kõige rohkem Harjumaal ja Valgamaal, vastavalt 29 ja kümme täitmata kohta. Neli õpetajat on puudu Rapla ja Põlvamaa koolides.
Kuid see ei peegelda kaugeltki kogu Eesti olukorda. Nii mõnigi kool otsib oma personali interneti tööportaalide vahendusel ja tundub, et ka leiab.
Näiteks Tallinna Arte Gümnaasiumi õppealajuhatja Lilli Kivisäk rääkis Delfile, et vakantsele inglise keele õpetaja kohale tuli neli soovijat, kelle hulgast kool valib uue õpetaja.
Kivisäk ütles, et kõik kandidaadid on erialaselt kvalifitseeritud. „Õpetaja ei saa ju muidu töötada,“ lausus ta. „Need, kes tulevad kooli, on juba motiveeritud. Meil ei ole millegagi eriliselt meelitada, haridussüsteemis on kõik paika pandud.“
Rocca al Mare Kooli kooliperre otsitakse saksa keele ja prantsuse keele õpetajat. Kooli personalijuht Maarika Eha-Müller rääkis Delfile, et augustis on õpetajat leida veidi raskem kui kevadel, aga hetkel on nad optimistlikud ja loodavad, et saavad kooliaastat alustada ilma ühegi puuduva õpetajata.
„Õpetajad teevad töökohavahetuse otsused üldjuhul enne suvepuhkust ja tavaliselt me otsime uusi õpetajaid kevadel,“ rääkis ta ja lisas, et kui suvel olukord muutub, siis vahel on tõesti vaja õpetajat otsida ka augustis.
Head õpetajat on alati raske leida
„Kui me kevadel otsime, siis on kandidaate 20 kuni 30, aga nüüd augustis umbes 10,“ kõneles ta. Ennast pakkuma tulevad näiteks need inimesed, kellel on haridus olemas, aga kes on pärast ülikooli töötanud vahepeal mõnel teisel erialal.
Rocca al Mare Kool meelitab õpetajaid oma perre eelkõige omanäolise kooli ja meeskonnaga. „Inimesed on erinevad, ühte motiveerib üks, teist teine asi,“ rääkis Eha-Müller. „Üldjuhul on kool ise oluline, palk kindlasti ka.“
Erakooli palgavahe munitsipaalkooliga pole tema sõnul siiski nii suur, et see määravaks saab. „Seal peab mõni muu motivaator ka juures olema.“
Ka maakool leiab omale õpetajad
Helme sanatoorse internaatkooli direktori kohusteäitaja Elena Kõverik rääkis, et väljakuulutatud kuue ametikoha täitmiseks on laekunud piisavalt avaldusi. „Ma usun, et me saame kõik kohad täidetud,“ ütles ta.
Kõveriku sõnul hetkel õpetajatest puudust ei ole, sest mõned koolid pannakse kinni, õpetajate koormused vähenevad ja õpetajaid jääb üle. Ta tõi näiteks, et isegi matemaatiku kohale on kaks pakkumist. „Võib-olla on see piirkonniti erinev, sest varasematel aastatel on õpetajate leidmisega probleeme olnud.“
Kõveriku sõnul ei saa ta õpetajaid millegi muuga motiveerida kui palgaga. „Kes kaotavad töökoha on huvitatud palgast,“ kõneles ta. „Meie koolis on klassi täituvus väike ja meil on hariduslike eriavajadustega õpilased. Motiveerib ainult palk ja huvi töötada.“
Kõverik täpsustas, et Helme on riigikool ja palgafond on riigi poolt ette antud. Ta oletas, et omavalitsus saab ehk oma koolide õpetajaid kuidagi rahaliselt motiveerida, aga riigikool mitte.
Helme näitel rääkis Kõverik, et noored ikkagi hakkavad kooli tulema. „Meil oli matemaatika õpetaja, kes vahepeal läks eraettevõtlusesse, on nüüd on huvitatud kooli tagasitulekuks,“ kõneles ta. „Tundub, et õpetaja amet ikkagi hakatakse väärtustama vaatamata sellele, et palk on naeruväärne.“
Maaõpetajal on toimetulekuks käsi mullas ja see on osaliselt ka elustiil, aga kui ikkagi oleks suurem palk, saaks õpetaja lisaks kodus toimetamisel ka reisile minna, arutles Kõverik. Samas võrdles ta õpetaja palka müüjatega, kes töötavad miinimumpalgaga ja lausus: „Siis on õpetaja palk ülihea.“
Minister Jaak Aaviksoo on püstitanud eesmärgiks tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendi tasemele riigi keskmisest igal pool Eestis. Täna kehtiva õpetajate töötasu alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele. Noorempedagoogil on see 608,18 eurot, pedagoogil 644,04 eurot, vanempedagoogil 736,07 eurot ning pedagoog-metoodikul 888,88 eurot.
Et paljud õpetajad töötavad pigem alakoormusega, tähendab see ka väiksemat palka.
Koolil pole direktoritki
Õpetajate Lehe vahendusel otsitakse Rapla ühisgümnaasiumi, Peetri põhikooli, Kärdla muusikakooli ja Turba gümnaasiumi direktorit.
Nissi vallavanem Peedo Kessel, kes otsib Turba gümnaasiumi direktorit, rääkis Delfile, et oma elukoha vahetuse tõttu ametist tagasi astunud direktori kohale tuleb valik teha nelja kandidaadi hulgast. Ta usub, et koolile leitakse direktor.
„Kandidaatide arv on isegi üllatavalt väike,“ kommenteeris Kessel. „Eks see on seotud ka sellega, et kooliaasta on algamas.“ Küll tõdes Kessel, et Nissi vallas on krooniliselt õpetajatest puudus. Eelnevatel aastatel on pidevalt olnud vaja täita füüsika, matemaatika ja eesti keel õpetaja kohta, mis selle õppeaasta alguseks on küll täidetud. Kurvaks teeb teda see, et need on just ained, mis peaks looma aluse edasiõppimiseks.
Kessel selgitas, et kuna valla inimestest kuni 70 protseti käivad tööl Tallinnas või Keilas, siis kedagi Tallinnast valda tööle saad on hoopis raskem. Õpetajatele hüvitatakse küll sõidukulud, kui ei ole võimalik ühistranspordiga õigeks ajaks kooli jõuda, aga muidu soodustusi ei ole. „Meie ei ole võimelised kedagi üle ostma,“ lausus ta.
„Eks raskused seisnevad selles, et tööl on kaugel käia, palka me ei jõua maksta rohkem kui on riiklik miinimum,“ selgitas Kessel. „Ilmselt sõltub see mitte ainult kooli asukohast, vaid ka koolijuhtidest.“
Endiselt napib reaalainete õpetajaid
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Rein Joamets selgitas, et õpetajate puudus aineõpetajate kaupa ei ole viimastel aastatel muutunud.
Tema sõnul on jätkuvalt puudu reaalainete — füüsika, matemaatika, keemia — õpetajatest. „Kiiret lahendust siin ei ole, sest reaalaaladele astub õppima üldse vähem noori ja õpingute katkestamisi on kõige rohkem,“ lisas Joamets.
Inglise keele, ajaloo, loodusainete ja reaalainete õpetajaid on koolitatud viimasel viiel-kuuel aastal lisaks veel põhiõppele ka nii, et pakutakse juba koolis töötavatele õpetajatele lisaeriala omandamise võimalust, rääkis ta ja lisas, et kui inglise keele ja loodusainete õpetajate koolituskohad täituvad ja on isegi konkurss, siis reaalainete omad mitte.
Samas on klassiõpetaja ja lasteaiaõpetaja erialale õppimaasumisel juba palju aastaid konkurss, klassiõpetaja puhul on konkurss ka tööle kandideerimisel.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on 93,5 protsenti kõigist õpetaja ametikohtadest täidetud kõrgharidusega õpetajatega. Keskeri- või tehnikumiharidusega õpetajate poolt oli täidetud 4,6 protsenti kõigist õpetajate ametikohtadest ning ilma pedagoogilise hariduseta õpetajaid töötab kooides vaid 0,7 protsenti.
