Kirjades korratakse enamasti samu streikijate nõudmisi, tihti neid lihtsalt kopeerides. Ent on ka individuaalsemaid kirju, näiteks Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetajate avaldasid toetust õpetajate üldistele nõudmistele, lisades samas sinna ka omapoolse arvamuse.

"Ka meie leiame, et õpetajate töötasu alammäär peab tõusma 20% 2012. aastaks ning aastaks 2014. peab õpetajate töötasu alammäär olema vabariigi keskmise töötasu tasemel. Minister Aaviksoo kolmapäevane väide, milles ta ütleb, et enam kui pooltel eestlastel on väiksem palk kui õpetajatel, tekitab segadust – kas statistiline keskmine palk on lihtsalt tühi number, mis ei näitagi siis enam midagi?" kirjutasid õpetajad valitsusele.

"Samuti leiame, et õpetajate atesteerimissüsteem ja üleriigiliste töötasu alammäärade kehtestamine vastavalt PGS §76 kehtestatud nõuetele tuleks säilitada. Samuti leiame, et vanempedagoogi aste peab olema tähtajatu," leidsid õpetajad.

"Ka koolieelsete lasteasutuste õpetajad, samuti huvikoolide ringijuhendajad ja muud haridustöötajad (koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, logopeedid, õppenõustajad) peale õpetajate peavad saama põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajatega võrdselt palka ja ka nende asutuste õpetajate puhkus peab olema 56 kalendripäeva."

"Alates 1. septembrist 2012 peab Vabariigi Valitsus kehtestama pedagoogidele 18-tunnise, liitklassides 16-tunnise õppetundide arvu nädalas ning klassijuhatajate töötasu peab olema vähemalt 25% õpetajatele atesteerimisel kinnitatud töötasu alammäärast. Meie toetusstreikijatena küll ise praegu nõudmisi esitada ei saa, kuid soovime siinkohal siiski ära märkida, et meie süsteemis toimub normkoormuse arvutamine õppeaasta lõikes ning kui meie normkoormus on hetkel 880 tundi õppeaastas, siis leiame, et see peaks olema vahemikus 780 – 800 tundi."

"Ületunnitöö hüvitamine on üks valdkond, mis peab olema täpsemini reguleeritud. Praegu jääb segaseks, mis õpetaja puhul üldse on ületunnitöö. Kui me pedagoogidena leiame, et õppijatele on tarvis õppetöö eesmärgil teha rohkem kontrolltöid, kuid üldtööajast jääb väheseks, et neid parandada, siis kuidas peame sellise ületunnitöö kohta arvestust pidama? Tänapäeva kool peab olema siiski õppijakeskne ja iga õpetaja teab, et õppijaid on individuaalselt erinevad," kurtsid õpetajad.

"Paneme Teile siinkohal südamele, et noored on meie tulevik ning nende harimine ja kasvatamine on kindlasti prioriteet. Kool on kohe kindlasti nende õpetajate nägu, kes selles koolis töötavad. Kui meie teeme oma parima, et õppija saaks hea hariduse, enesekindluse, teadmised ja oskused tööturul läbi lüüa ja eelkõige ei oleks tal häbi tunnistada, et ta on meie kooli vilistlane, siis miks meid selle eest ei väärtustata? Me tõesti teeme oma parima," lõpetasid Haapsalu õpetajad.