“Seoses laste tervise halvenemise ja negatiivsete tervisekäitumise ilmingute sagenemisega  on varajane diagnostika ja arsti teenuse kättesaadavus õpilasele võimalikult lähedal, koolikeskkonnas, väga tähtis,” ütles Martinson eilsel SA Tallinna Koolitervishoid nõukogu koosolekul arutatut kommenteerides.

„Suure töökoormusega töötavatele perearstidele seni koolitervishoiuteenust pakkuvate arstide ülesannete üleandmine pole  reaalne ning võib tekitada negatiivseid tagasilööke laste tervise arvelt;  kooliõe ülesanne on tegelda ennetustööga, tal puudub pädevus diagnostikaks ja raviks. Seetõttu on kooliarsti tegevuse jätkumine koolides vajalik.”

Martinson lisas, et ka näiteks Soomes, kus vahepealsetel aastatel kooliarstide ülesandeid vähendati, on kogemus  nüüdseks andnud taas suuna koolimeedikute tähtsuse kasvule. „Soomes on jõutud järeldusele, et just kooliarst on see, kes täheldab näiteks psüühikahäireid. Pole midagi parata, töödrabavatel vanematel pole enam kodus piisavalt aegagi  lastega suhtlemiseks,“ nentis doktor Martinson.

Koolitervishoiureformi eelnõu järgi kaoksid tavakoolidest kooliarstid ning õpilased peaksid tervise­kontrollis käima perearsti juures.

SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp kahtleb, kas perearstidel jätkub  ikka  aega õpilaste profülaktiliseks läbivaatuseks, nõustamiseks, sotsiaalsete ja vaimse tervise küsimuste lahendamiseks.  „Teadaolevalt on meie koolides pooled õpilased tervise aspektist teatud erivajadustega. Olenevalt haiguse kulgemisest või riskifaktorite esinemisest vajavad sellised lapsed arstipoolset sagedast  jälgimist, et vajadusel korraldada edasist ravi, hooldust või õppetööd,“ ütles Kädi Lepp. „Kas on mõeldud, kuivõrd hakkab sellisel juhul perearstikeskuses käimine segama õpilase õppetööd?“   Tallinna 81-s koolis on praegu 23 arsti ja 74 kooliõde. Alla 600 õpilasega koolides on õde osalise koormusega.