Sellisena oleks mälestusmärk avalikus ruumis nähtav, omades ühtlasi tähenduslikku seost nii selles kohas toimunud 1905. aasta poliitiliste sündmustega, milles Pätsil oli oluline osa, kui ka Estoniaga, mille ruumes toimusid 100 aastat tagasi Konstantin Pätsi osavõtul koosolekud, kus kavandati Eesti Vabariigi väljakuulutamist.

Eelistatuks osutunud Tammsaare pargi kõrval jõudsid lõppvooru veel Narva maantee, Köleri ja Vesivärava tänava ristmiku piirkond kui värav Kadriorgu ning perspektiivne Rävala puiestee läbimurde ala Pärnu maantee, Süda ja Sakala tänava ristmikul.

Ühtekokku vaagis komisjon enam kui kümmet erinevat asukoha ettepanekut, mille esitasid nii komisjoni liikmed kui ka avalikkus.

Järgmise sammuna hakatakse ette valmistama mälestusmärgi ideekonkurssi, eelnevalt räägitakse aga pargi projekti autoritega läbi kõik mälestusmärgi asukohaga seotud asjaolud.

Komisjoni kuulusid esimehena Andrei Novikov, aseesimehena Ignar Fjuk ja liikmetena Jaak Juske, Jaak Jõerüüt, Tõnu Kaljuste, Siim Kallas, Mart Kalm, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Endrik Mänd ning Rein Veidemann. Ekspertidena osalesid Urmas Kaldaru, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier ja Trivimi Velliste.

Varem on Pätsi monumendi asukohana kõne all olnud Toompea lossi kõrval asuv Kuberneri aed.

Konstantin Pätsi sünnikohas Pärnumaal Tahkurannas asuva ausamba avas 25. juunil 1939 kindral Johan Laidoner, 11. augustil 1940 hävitasid selle Nõukogude aktivistid. Algse monumendi autorid olid arhitekt Anton Soans ja skulptor Ferdi Sannamees, viimane valmistas ka monumendi kuus pronksreljeefi. Mälestussammas paikneb pargis, mille omal ajal kavandas Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa.

Monument on valmistatud roosast graniidist, mis korjati Konstantin Pätsi sünnitalu põldudelt. See taastati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ja taasavati 25. juunil 1989. Rekonstruktsiooni autorid on Andres Mänd ja Mati Karmin, teostaja Ars-Monumentaal.