Kommunismivaidlus kütab kirgi

 (255)
Toomas Savi

Reformierakonna seisukohalt on 33 Riigikogu liikme avaldus kommunismi hukkamõistmise kohta suunatud erakonna presidendikandidaadi Toomas Savi toetuse vähendamisele.

Kuna väga paljud avaliku elu tegelased on Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul seostanud Savi toetuse vähendamise ja kommunismi kuritegelikuks kuulutamise avalduse, siis ilmselt nii see avalikkusele ka paistab. “Loodan südamest, et avalduse eelnõu algatajad seda nii ei mõelnud,” ütles Atonen ETAle.

Atoneni sõnul on kommunismi hukkamõistmise idee küll üllas, kuid sellega on kümme aastat hilinetud ja lõpptulemus võib tuua palju pahandust.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Ignar Fjuki sõnul koostas Riigikogus menetletava kommunismi kuritegelikuks kuulutamise eelnõu presidendi kantselei, kuid presidendi pressiesindaja väitel koostas selle Mart Nutt.

ETA FOTO

Presidendi kantselei pressiesindaja Epp Alatalu ütles aga ETAle, et eelnõu teksti autor on Riigikogu liige Mart Nutt ja seda on täiendanud parlamendi liikmed.

Alatalu sõnul on eelnõu koostamisse ekspertidena kaasatud tunnustatud juristid Lauri Mälksoo ja Jaan Soontak ning ajaloolane Toomas Hiio, kes on ka presidendi kantselei koosseisuväline nõunik.

Eelnõu ühe algataja, Isamaaliidu fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli sõnul pole tähtis, kes eelnõu on koostanud. Herkeli sõnul on eelnõu algatajad 33 Riigikogu liiget.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Siiri Oviiri sõnul pole eelnõus võrreldes kümne aasta taguste otsustega midagi uut. Oviiri sõnul on deklaratsioonide aeg möödas.

Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli sõnul võttis sarnased otsused vastu Ülemnõukogu ja seda 1988. aastal. Rüütli sõnul on küüditamised juba hukka mõistetud.

Riigikogu katkestas kolmapäeval kommunismi hukkamõistmise avalduse eelnõu arutelu, et kiirustades valminud eelnõu teksti veel parandada. Riigikogu peaks avalduse võtma vastu leinapäeval, 14. juunil.

ETA FOTO

President Lennart Meri avaldas 30. mail Viljandis peetud küüditatute austamisüritusel “Eesti mäletab” lootust, et poliitikud langetavad inimsusevastaste kuritegude üle otsused lähtuvalt õigusriikluse põhimõtetest ning unustavad päevapoliitika.

President nentis küüditatute austamisüritusel peetud kõnes, et Eestis on pead tõstmas arvamus, mille kohaselt tuleks mineviku ebameeldivad sündmused unustada ja keskenduda ainult tänase päeva poliitilistele ja majanduslikele probleemidele.