Kommunismi hukkamõist parandab suhteid Venemaaga
Välisminister nentis, et kommunismi kuriteod on hell teema, mis kindlasti paljudele poliitikutele ei meeldi ning seda tuleb käsitleda väga delikaatselt.
Ta lisas, et hoolimata paljude Venemaa poliitikute kritiseerivatest avaldustest, on kommunismi hukkamõistu teema olnud arutlusel ka mõnes Venemaa poliitilises ringkonnas.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu avalduse, milles mõistetakse hukka kommunistliku režiimi kuriteod Eestis.
Eelnõus on mööndusena kirjas, et Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi kuriteod on mõistetud hukka kõrgel rahvusvahelisel tasandil, kuid siiani on andmata hinnang Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi samaväärsetele tegudele.
Vene riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Konstantin Kossatšov nimetas riigikogu avalduses natsliku ja Nõukogude režiimi võrdsustamist solvavaks, viidates, et eestlased peaksid vabandust paluma.
Kossatšov, kes on ka fraktsiooni Isamaa — Kogu Venemaa aseesimees, ütles, et kui eestlased ei palu vabandust, siis muutuvad edasised Eesti ja Venemaa parlamendi vahelised kontaktid väga raskendatuks, vahendas eelmise nädala kolmapäeval Vene infoagentuur RIA Novosti.
Kossatšov nimetas riigikogu avaldust üllatavaks ja pettumust valmistavaks. “Sellised võrdlused on lihtsalt solvavad,” teatas Vene poliitik.
Vene välisministeeriumi ametlik seisukoht on, et riigikogu avaldus okupatsioonirežiimide kuritegudest on kantud külma sõja vaimust ja väärib vaid kahetsust.
Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko ütles eelmisel reedel agentuurile Interfax, et Tallinna selline käitumine ei soodusta kahtlemata kahepoolsete suhete üldise õhustiku paranemist.
Vene diplomaat märkis, et teada ärritas riigikogu avalduses kõige enam see, et seal on Eesti astumine Nõukogude Liidu koosseisu seatud ühte ritta selle riigi okupeerimisega fašistliku Saksamaa poolt, samuti Nõukogude Liidu süüdistamine agressioonis, genotsiidis, inimsusevastastes ja sõjakuritegudes.
