Komisjoni esimees Max Jakobson ütles reedel Tallinnas ajakirjanikele, et komisjon on uuritavad aastad jaganud kolmeks suuremaks teemaks.

Esimese moodustab Nõukogude okupatsioonivõimude tegevus 1940.-1941. aastal, teine teema on aastail 1941-1944 toime pandud Saksa okupantide kuriteod ning kolmas Nõukogude okupantide tegevus pärast 1944. aastat.

“Me arutame hetkel okupeerimise ja annekteerimise probleeme, sõltumatu Eesti riigi hävitamise detaile aastatest 1940-1941, Eesti sovetiseerimist okupatsiooniaja jooksul ning sel ajal sooritatud inimsusevastaseid kuritegusid,” ütles Jakobson.

Tema hinnangul lõpetab komisjon töö seda ajaperioodi puudutava aruande kallal tulevaks kevadeks.

Jakobson märkis, et uurijad tuginevad peamiselt Eesti ja Saksa dokumentidele, kuna juurdepääs on nõukogude ajalooallikatele väga piiratud.

“Pole kahtlustki, et kogu see ajavahemik — alates 1940. aasta juunist kuni järgneva Saksa okupatsiooni kehtestamiseni — oli okupatsioonivõimude pidevate inimsusevastaste kuritegude aeg,” kinnitas komisjoni liige, Vene inimõigusorganisatsiooni Memorial esimees Arsenij Roginski.

“Vahistamisi, vara konfiskeerimist ja deporteerimist teostati sel ajal Eesti aladel eranditult sotsiaalsetel ja poliitilistel põhjustel, mitte konkreetsete inimeste mingi tegevuse tagajärjel,” märkis ta.

Eksperdi kinnitusel on väga oluline määrata kindlaks sel ajaperioodil represseeritud inimeste täpne hulk. Nende arvude selgitamine on Roginski arvates ajaloolaste kohus.

“On tõsiasi, et suure inimeste rühma suhtes pandi toime kuritegusid,” kinnitas ta.

Eestis säilinud dokumentide alusel vahistasid okupatsioonivõimud neil aastail 5000 inimest, Moskva allikate alusel oli neid vähem. Deporteeritute osas andmed kattuvad, nentis Roginski.

Inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon loodi 1998. aastal. Komisjon alustas oma tööd 1941.-1944. aastani toimunud kuritegudest, kuna see ajavahemik on kõige põhjalikumalt läbi uuritud.

Komisjoni järgmine istung toimub novembris.