Komisjon: riigieelarve seaduse eelnõu on vastuolus põhiseadusega ja vähendab riigikogu rolli

 (18)
Täiendatud!
Rait Maruste
Rait MarusteFoto: Martin Dremljuga

Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas eile õhtupoolikul arvamuse niinimetatud riigieelarve baasseaduse eelnõu suhtes ja leidis selles mitmeid vastuolusid põhiseadusega.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul paistab valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõust välja hoiak, mille kohaselt tahab täitevvõim üksi otsustada mida ja kuidas Eesti riigis teha ning see ei ole kookõlas võimude lahususe printsiibiga, teatas riigikogu.

"Põhiseaduslikke institutsioone käsitletakse selles eelnõus enamjaolt kui ministeeriume. Selline suhtumine on põhiseaduse mõttega nihkes ja ei ole kooskõlas Eestis kehtiva parlamentaarse demokraatia mõttega, mis eeldab nende institutsioonide enesekorraldusõigust," märkis Maruste.

Põhiseaduskomisjon tuvastas esmalt, et valitsus soovib eelnõuga vähendada riigikogu rolli arengukavade ja strateegiate koostamisel. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist riigikogule arutamiseks, eelnõust ei tulene aga, mis saab riigikogu tehtud ettepanekutest edasi.

Eelarvestrateegia puhul puudub eelnõu kohaselt üldse riigikogu kaasarääkimise õigus või võimalus. Seega riigikogu roll strateegiate planeerimises ja otsuste kujundamisel pakutud kujul on taandatud marginaalseks ning seisneb täitevvõimu poolt juba koostatud strateegiate teatavaks võtmisele.

Seotud lood:

Põhiseaduskomisjon leidis, et poliitika kujundamine ning riigi pikaajaliste eesmärkide seadmine peab olema meie riigiehitusest tulenevalt riigikogu suunata ja otsustada ning täitevvõimu pädevusse jääb vastavate tegevuste elluviimine.

Lisaks märkis põhiseaduskomisjon, et Eesti Vabariigi riigiehituslikest printsiipidest tulenevalt ei saa pidada õigeks, et valitsus asub ka põhiseaduslike institutsioonide puhul otsustama, kas need tohivad liigendada riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt.

Riigieelarve seaduse eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning põhiseaduskomisjon kujundas oma esialgse arvamuse vastuseks eelnõu juhtivkomisjoni - rahanduskomisjoni - taotlusel.

Rahandusministeeriumi teatel laieneb aga uue eelnõuga hoopis kaasarääkimisvõimalus kõikidele arengukavadele, seni on riigikogus arutatud rohkem kui kuuekümnest arengukavast paarikümmet. "Kooskõlas riigikogu juhatuse seisukohtadega muutub riigikogu panus sisulisemaks. riigikogu mitte ei kinnita või lükka tagasi muutmata kujul Vabariigi Valitsuse esitatud arengukava teksti, vaid esitab valitsusele oma seisukohad arengukava sisu kohta," teatas ministeerium.

"Tagamaks selgus, et põhiseaduslikel institutsioonidel on sõltumatus ise otsustada, kas kasutada tegevuspõhist eelarve liigendust, esitas rahandusministeerium vastava parandusettepaneku eelnõule enne põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu rahanduskomisjonile eelmisel neljapäeval. Rahandusministeeriumit ei olnud põhiseaduskomisjonis toimunud arutelule kutsutud, mistõttu polnud võimalik selles küsimuses selgitusi jagada põhiseaduskomisjoni nõupidamisel."