Kurm ütles neljapäeval ajakirjanikele, et näiteks pole lõppraportis vastust küsimusele, kuidas pääses hukuööl vesi autoteki all olevatele tekkidele. Lõpparuandes sellele seletust pole, kuid uppumise seisukohalt on see tähtis. Kui vesi poleks autoteki alla pääsenud, oleks laev jäänud põhi ülespoole hulpima, kuid Estonia vajus põhja. Seega tulnuks uurida, kuidas pääses vesi allpool olevatesse ruumidesse.

Samuti on vastamata küsimus, millal ja miks laevavisiiri taga olev ramp avanes. Nimelt on lõpparuandes kirjas, et vesi tungis laeva rambi kaudu.

See väide on aga vastuolus mõne tunnistaja ütlusega, kinnitas Kurm. Nimelt nägi kaks inimest laeval olevast kaamerast, et ramp oli kinni veel tükk aega pärast seda, kui laev ise oli sissetunginud vee tõttu kreenis. “Ramp oli suletud veel 5-10 minutit pärast kreeni,” rääkis Kurm. Seega oli avaus, millest vesi sisse tungis, kordades väiksem, kui lõppraport kirjeldab.

Kolmas oluline punkt, mille tõttu võib Estonia huku lõppraportit kritseerida, on Kurmi sõnul see, et rohkem kui pooled pääsenutest ning enamik ärkvelolnuid kuulsid enne vee sissetungimist üht-kaht-kolme tugevat tõuget või pauku, kuid lõppraportis pole seda analüüsitud.

Lang ja Kurm rõhutasid, et kindlasti pole Estonia huku lõppraporti järeldused valed, küll aga on aruanne kritiseeritav. “Pole alust öelda, et raport ei vasta tõele,” ütles Lang.

Langi sõnul peab Eesti, Rootsi ja Soome ühiskomisjon otsustama, kas käivitada uus Estonia huku uurimine. Esialgu peaks komisjon vastama neile küsimustele, mis tekkisid prokuratuuri, kapo ja teabeameti ametnikest koosneval komisjonil, mis uuris militaarseadmete vedu Estonial.

Rootsi Estonia parlamendigrupp on öelnud, et avastas mitmeid täiendavaid asjaolusid, mida rahvusvaheline uurimiskomisjon ilmselt ei teadnud ning mille tõttu uurimise jätkamine on hädavajalik. Muuhulgas leiavad ka nemad, et laev ei saanud seni kirjeldatud viisil nii kiiresti uppuda.