„Kui poisse pole nii palju võtta ja tüdrukutel on huvi, siis võiks seda kaaluda,“ ütles Mikko Vikerraadio saates „Reporteritund“.

Riisalu sõnul on kaitseliit täna tüdrukute jaoks organisatsioon, mille kaudu saab liituda armeega, kuid kui Eestis läheb sõjategevuseks, siis ei peaks tüdrukud tema sõnul lahinguväljale minema.

Raidma sõnul ei ole keegi vastu sellele võimalusele, et tüdrukud võiksid minna ajateenistusse. „Poliitiliselt oleme kindlasti erimeelt kvootides,“ tunnistas Raidma. Aga see, et anda tüdrukutele vabadus ja võimalus ajateenistusse astuda, selles on Raidma sõnul veendunud ka kaitseväe juhatajaks kandideeriv brigaadikindral Riho Terras.

Täna riigikogu riigikaitsekomisjoniga kohtunud Terras leiab, et see on hea mõte, aga ta ei saa rääkida kvootidest.

Näiteks Norra on seadnud eesmärgiks saavutada viie aasta pärast olukord, kus ajateenistujatest neljandik on naised.

Eesti demograafiline seis näitab, et mõne aasta pärast on mõne aasta pärast on kaitseväkke võimalik kutsuda ainult 2200 noormeest, neist paljud ei pruugi olla hea tervise juures, rääkis Riisalu.

Sel nädalal asus oma riigi kaitsmist õppima üle 1200 noore. Uued ajateenijad saabuvad kaitseväkke kolmel korral aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis asus ajateenistusse kokku 2042 kutsealust.