Türkson märkis Jõgeva maavanemale Viktor Svjatõševile saadetud kirjas, et kahjuks ei ole ümberkorralduse tulemusena võimalik vältida teatud piirkondades päästetööteenuse ajalise kättesaadavuse pikenemist ning see puudutab Eestis kokku 22 000 inimest.

"Kompensatsioonimeetmena tõhustab päästeamet nimetatud piirkondades tuleohutusalast ennetustööd ning suunab rahalisi vahendeid vabatahtlike päästekomandode tekke soodustamiseks," nentis Türkson.

Kantsleri sõnul analüüsis päästeamet mullu väga põhjalikult olemasolevat päästekomandode võrgustikku ja ümberkorralduste mõju elupäästeteenusele.

"Tänavu toimuva ümberkorralduse tulemusena saab Eestis tervikuna 121 000 inimest praegusest rohkem kaetud 15-minutise elupäästeteenusega, mille tulemusena luuakse eeldused tulekahjudes ja muudes õnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks ning vara- ja keskkonnakahjude leevendamiseks," kirjutas Türkson.

Kuigi siseministeerium ei ole veel sulgemisele minevate päästekomandode lõplikku nimekirja kinnitanud, saavad ajakirjanduse andmetel selle aasta alguses sulgemisotsuse üheksa väikest päästekomandod Sakus Harjumaal, Leisis Saaremaal, Emmastes Hiiumaal, Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal, Kanepis Põlvamaal, Palamusel Jõgevamaal ja Võsul Lääne-Virumaal. Alguses kaalus siseministeerium ka Narva-Jõesuu, Koeru ja Värska komando sulgemist, ent nendest mõtetest loobuti.

Suletavates komandodes kaotab töö 82 päästjat, kuid need kõik saavad pakkumise asuda tööle mõnes teises päästekomandos. Peale suletavate komandode arvel tekkivate kohtade kavatseb päästeamet tõsta mitmest suuremast komandost osa töökohti ümber väiksematesse, mis praegu ei suuda tagada elupäästevõimet. Niimoodi suunatakse mujale veel 80 päästja töökoht, mis tähendab, et ühtekokku saavad väiksemad ja praegu püsiva elupäästevõimeta komandod kokku juurde üle 160 päästja.