Kõlvart läheb kaebusega kapo vastu Euroopa inimõiguste kohtusse
„Suhtun riigikohtu otsusesse mitte võtta arutusele ringkonnakohtu otsust lugupidamisega, kuid ei saa sellega nõustuda. Pean vajalikuks, et Euroopa inimõiguste kohus annaks oma hinnangu sellele, kuivõrd vastavad ringkonnakohtu otsused minu vaidluses kapoga ja selles olevad sõnastused euroopalikule arusaamisele õigusriigist,“ ütles Mihhail Kõlvart.
„Esiteks on ringkonnakohus väitega, et "venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riigi julgeolekule" kriipsu peale tõmmanud aastaid kehtinutele juttudele kultuurilise rikastumise tähtsusest ja integratsioonist, praktiliselt tunnistades, et riigi tegelik eesmärk on kohaliku venekeelse elanikkonna assimileerimine. Huvitav, kuidas peaks sel juhul suhtuma venekeelse kanali ETV+ loomisesse? Teiseks, annab kohus oma lahendis õigushinnanguid, neid defineerimata ja nendele põhjendusi andmata. Väidetakse, et peale avatud poliittegevuse tegelen ma eestikeelse hariduse vastu suunatud varjatud tegevusega. Samas ei anta ei aastaraamatus ega kohtuotsuses definitsiooni sellele, mida tähendab „varjatud tegevus“, milles konkreetselt seisneb minu „varjatud tegevus“ ja kuidas see riigi huve ohustab,“ lisab ta.
„Kolmandaks, ringkonnakohtu sentents et „välisriik võib proovida värvata mõjuagendiks isikut, kelle huvid ja eesmärgid kattuvad vähemalt osaliselt välisriigi eesmärkidega“ loob ohtliku tendentsi, et inimest võib stigmatiseerida üksnes tema vaadete ja hüpoteetiliste riskide tõttu ning ka selle pärast, et kaitsepolitsei võib temas nähe potentsiaalset vaenlast.“
„Tuleb välja, et ringkonnakohus kaitseb kapo soovi sildistada inimest, kes kasutab oma põhiseaduslikke õigusi ja ei riku kehtivat õigust. Samas on kaitsepolitsei advokaadid kogu protsessi vältel rõhutanud, et kapo aastaraamatus kirjutatud ja pressikonverentsil kõlanud ei ole faktiväited, vaid on väärtushinnangud. Seega peame nentima, et kapo ei kaitse mind kui Eesti kodanikku, vaid annab hinnangu mulle kui poliitikule. Tekib küsimus: kas järgmine kapo samm on Eesti poliitika hindamine tervikuna ja selle mõjutamine?“
Kõlvarti esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi hinnangul ei olnud kaebuse menetlemine korrektne: „Aastaraamatu vaidluse näol Mihhail Kõlvarti ja tema esindajate jaoks tegemist ositi „pimemenetlusega“. Paljusid tõendeid, mida kaitsepolitseiamet oma väidete tõendamiseks esitas ning millele kohtud suuresti ka tuginesid, meile ei näidatud, kuna neid salastas riigisaladusena kaitsepolitseiamet ehk Kõlvarti vastaspool kohtumenetluses. Selline menetlus ei ole kooskõlas Euroopalike väärtustega,“ ütles Nääs. Nääsi sõnul tekitab küsimusi ka asjaolu, et ühes ringkonnakohtu otsuses on viidatud teisele, vaatamata sellele, et kaks otsust tehti samal päeval erinevate kohtukoosseisude poolt. „Kui eeldada, et järgiti nõupidamissaladust ning kohtunikud kujundasid oma siseveendumuse ise ja ainult konkreetse kohtuasja materjalide pinnalt, ei tohiks sellist olukorda tekkida,“ lisas Nääs.
Mihhail Kõlvart käib kaitsepolitseiga kohut korraga kahes asjas - üks neist on seotud aastaraamatus avaldatud teabega ja teine sellele pühendatud pressikonverentsil kõlanud väidetega.
