"Tuletame meelde, et õpilaste arv Tallinnas kasvab juba teist aastat, aga samas me näeme, et pearaha määr on kahanenud. Tekib küsimus, kuidas on võimalik tagada 12-protsendine palgatõus, kui vahendeid selleks ei anta?" oli Kõlvart nördinud.

Kõlvart ütles, et riik muudkui pakub välja väga positiivseid mõtteid, kuid rahastamise eest hoolitsegu omavalitsused ise. "Omavalitsus vastutagu nende ideede eest, selleks nad koondagu õpetajaid või pangu koole kinni," märkis abilinnapea. "Kust kohalik omavalitsus peab võtma vahendeid, et katta miinus, mida tekitab ministeeriumi otsus?" küsis Kõlvart.

Ta viitas ka haridusminister Jaak Aaviksoo arvamusele Eesti Päevalehes, et hariduse rahastamine on kolmepoolne vastutus. "Aaviksoo räägib sellest, et liiga palju vahendeid läheb meil kommunaalide katteks. Tuletan meelde, et kommunaalkulude katmine ongi kohaliku omavalitsuse kohustus. Riigi poolt ootaksime rahastust, et õpetajatele palgad maksta," rõhutas Kõlvart.

Ajakirjaniku küsimusele, kuidas on väiksemad vallad ja linnad saanud õpetajatele maksta rohkem, kui riigilt on raha tulnud, ja Tallinn samas vähem, vastas Kõlvart, et Tallinnas on õpetajate keskmine palk tegelikult suurem. "Aaviksoogi on öelnud, et Tallinnas ja Tartus on õpetajate palgad üle 1000 euro," ütles abilinnapea.

"Kuulen juba mitu aastat, et riik annab raha üheks asjaks, aga omavalitsus kasutab seda teisiti. Aga küsingi, et kuidas oleks võimalik sihtotstarbelist riigifinantseerimist kasutada teiste ülesannete täitmiseks? See polegi võimalik, isegi kui selleks oleks tahe," lausus Kõlvart.

Kõlvart lisas, et linn on õpetajate palgaks lisavahendeid eraldanud 400 000 euro väärtuses. "Eelmise kooliaasta alguses tekkis õpilaste arvu kasv, siis pidime ise leidma vahendid, et palgad kinni maksta nii, nagu see lepingutes ette nähtud oli," oli Kõlvart nördinud.