Kõlvart: keegi ei ole vastu eesti keele õppimisele

Täna kohtus Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart nende vene koolide hoolekogude esindajatega, kes on esitanud soovi jätkata gümnaasiumis õpetamist vene keeles. Kõlvarti sõnul soovis ta ise veenduda, kas hoolekogude taotlus on põhjendatud.

"Nüüd ei ole mul mingit kahtlust, et hoolekogude poolt vastu võetud otsused on põhjendatud. Ning hoolekogude liikmed on hea meelega nõus osalema konsultatsioonidel haridusministeeriumiga," selgitas Kõlvart venekeelsele Delfile.

"Tegemist ei olnud emotsionaalse, vaid pragmaatilise otsusega," lisas ta.

Kõlvarti sõnul on kõige olulisemad kolm argumenti. "Kõige olulisem argument on see, et haridust saab kõige paremini omandada emakeeles. Teiseks on puudu õpetajaid, kes oleksid võimelised ainet õpetama eesti keeles. Ja kolmandaks - keegi ei ole vastu eesti keele õppimisele, kõik tunnistavad selle vajalikkust."

Abilinnapea on varem öelnud, et keegi ei võitle eesti õppekeelele ülemineku vastu, vaid jutt on seadusega kooli hoolekogule antud võimalusest valida gümnaasiumis õppekeelt. Kui vene koolid ei läheks üle eesti õppekeelele, ei tähendaks see Kõlvarti sõnul, et õpilased ei õpi eesti keelt.

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud külastavad mais Tallinna ja Narva vene koole, mis taotlevad pikendust eestikeelsele õppele üleminekul.

“Haridus- ja teadusministeerium tutvub põhjalikult iga taotlusega ja iga erandit taotleva kooliga, ministeeriumi ametnikud kohtuvad koolijuhtidega, õpilaste ja lastevanemate esindajatega, et selgitada välja iga kooli põhitakistused eestikeelsele õppele üleminekul,” kinnitas varem ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva.

Tema sõnul tuleb koos kooli juhtkonna ja kohalike omavalitsustega läbi arutada, kuidas tekkinud raskused koostöös ületada ning tagada nõutavas mahus eestikeelne gümnaasiumiõpe. “Nende toimingute ajakava ei ole veel paika pandud, kuid eeldatavasti leiavad kohtumised koolidega aset maikuu jooksul,” nentis Ladva.

Pärast kohtumisi edastab haridus- ja teadusministeerium oma seisukoha riigikantseleile, kuna vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele otsustab gümnaasiumidele õppekeele erandite andmise valitsus.

Tallinna linnavalitsus ja Narva linnavalitsus on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile taotluse eestikeelsele õppele üleminekuks pikenduse saamiseks osades koolides. Tallinn taotleb üleminekuaega 11 ning Narva viies koolis.

Septembrist tuleb igas Eesti gümnaasiumis vähemalt 60 protsenti õppemahust läbi võtta eesti keeles.