Kõlvart eesti keele õppest vene koolides: haridussüsteemis peavad olema tagatud võimalused, mitte leevendused
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart peab arusaamatuks viimasel ajal levinud artiklite pealkirju ja kommentaare vene koolide õppekeele küsimuses, mis on ajendatud tema väljaütlemistest venekeelsele meediale. Kõlvarti sõnul räägib ta täiendavate võimaluste loomisest hariduses, mitte keelenõuete leevendamisest, pehmendamisest, nagu väidetakse.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas sellest, kuidas Kõlvart lubas Interfaxile, et valitsus on valmis keelenõudeid pehmendama. Peaminister Jüri Ratas tõi välja, et uus valitsus soovib hoopis tõsta eesti keele taset venekeelsetes koolides.
"Selleks, et rääkida keeletaseme tõstmisest on vaja luua süsteemseid lahendusi. Keeleõppe kvaliteeti tuleb parandada mitte ainult gümnaasiumis, vaid alustada algkoolis, tegelikult juba lasteaias. Muidugi vajab see lisaressurssi," vastas Kõlvart.
"Meil võivad olla koalitsioonipartneritega antud teemal erinevad nägemused, aga arusaam kokkulepitust on ühtne. Tegelikult ei olnud ka valitsuse liikmetel vajadust lükata ümber tsitaate, mis minule ei kuulu," vastas Kõlvart ministrite sõnavõtule eilses valitsuse pressikonverentsil.
Kõlvart tõi ühise arusaamana koalitsiooni läbirääkimistel välja eesmärgi, et vene kooli õpilased peavad saama kvaliteetseid aineteadmisi ja kõrgel tasemel eesti keele oskuse.
"Selle saavutamiseks kahjuks ei piisa ainult matemaatilise valemi 60/40 järgimisest. Selleks on vaja metoodilist baasi, kvalifitseeritud õpetajaid ja kaasaegseid õpikuid, ning nende tingimuste loomisel pole me kuigi kaugele jõudnud," selgitas Kõlvart.
Abilinnapea sõnul on eeltoodust lähtuvalt koalitsioonilepingus kirjas mitu olulist punkti. "Üks neist annab osale vene gümnaasiumitele võimaluse iseseisvalt moodustada õppekeele proportsiooni ja paralleelselt luua vajaliku baasi õpilastel eesti keele taseme tõstmiseks C1ni kooli lõpetamisel," ütles Kõlvart.
"Loomulikult võtab uuenduste juurutamine aega, kuid sisuliselt tähendab see, et vene gümnaasiumis võib olla vene õppekeel, samas osa ainetest on eesti keeles. Seda pedagoogilistest vajadustest ja kooli võimalustest lähtuvalt ning õpetatakse eesti keelt intensiivsemalt ja kvaliteetsemalt."
Kõlvarti sõnul ei tähenda eelpool nimetatud lähenemine keelenõudmiste leevendamist, vaid täiendavate võimaluste loomist hariduses. "Ma ei ole kunagi kasutanud väljendit "keelenõudmiste leevendamine" hariduse kontekstis ning selle väljendiga ei ole ka ühtegi minu tsitaati paljuviidatud Interfaxi artiklis. See väljend on võetud artikli autori tekstist," kinnitas Kõlvart.
Kõlvarti venekeelses meedias öeldut on arvustanud ka parlamendisaadik Viktoria Ladõnskaja. Loe lähemalt siit.
