Kolonelleitnant Peeter Tali: sõjaaja kaitsevägi on kordades suurem kui üks brigaad
Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülema kolonelleitnant Peeter Tali sõnul on Eestil sõja korral võtta lisaks NATO toetusele oluliselt enam iseseisvat sõjalist jõudu kui rootslased arvavad.
Kas Eesti kaitseväe võime Eestis konventsionaalset sõda pidada piirdub tõesti vaid ühe jalaväebrigaadiga?
Eesti ei sõdi enam mitte kunagi üksi ega sõda ei alga siin mitte kunagi tühja koha pealt, sest NATO eelhoiatussüsteem ja NATO kaitseplaneerimine loovad eeldused kriisi tõhusaks haldamiseks ning võimaliku Eesti riikliku iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud sõjalise ründe otsustavaks tõrjumiseks.
Eesti sõja-aja kaitsejõudude suurus on 42 000 relvastatud ja välja õpetatud Eesti kodanikku, mis on kordades suurem kui üks brigaad. Eesti sõjaline riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel eelkõige NATO raamides. Külma sõja aegsest mõtlemisest, milles kirjutis kinni on, ei ole moodsas sõjas enam väga palju kasu.
Eesti kaitsmiseks kasutab NATO kõiki oma võimed, ka konventsionaalse sõja pidamiseks, aga loomulikult on äärmiselt oluline esmane iseseisev katsevõime, mille Eesti saavutab reservaramee, vabatahtliku Kaitseliidu ja elukutseliste üksuste kasutamisega sõja korral. Iga Eestit ründav agressor peab kartma laiaulatuslikku konflikti kogu NATOga.
Eesti reservväge analüüs sisuliselt ei maini, kui 1. jalaväebrigaad välja jätta. Kas tõesti on kaitseväe viimase 15 aasta tegevus reservüksuste ettevalmistamisel lihtsalt noorte meeste aja raiskamine, mis riigikaitseliselt midagi ei muuda?
Arvatavasti ei ole läti juurtega Rootsi Kuningriigi erukindralmajor Eesti kaitsekorraldusega ja NATO kaitseplaneerimisega tuttav ning kirjeldab pigem Läti olukorda, mis on tõepoolest murettekitav.
Eestit, Lätit ja Leedut ei ole võimalik täiesti ühte patta panna, sest meie riigikaitsesüsteemid, relvastus ja varustus on erinevad. Isegi meie geopoliitiline asend on sõjalise planeerimise vaatenurgast mõnevõrra erinev.
Kas kaitseliit on sõjaliselt tähtsusetu, nagu Rootsi kindral hindab?
Kaitseliit mängib üliolulist rolli territoriaalkaitses. Vabatahtlike tahe ja valmidus oma kodumaa eest igal juhul võidelda, võtab igal võimalikul agressoril hoo maha ning paneb väga tõsiselt kaaluma rünnaku mõttekust.
Millist mõju sõjategevusele võiksid avaldada Eesti ja Vene jalaväelaste erinev väljaõppe tase ja motivatsioon?
Eesti kaitseväelaste väljaõppe tase on hea või isegi eeskujulik ja moraal on kõrge. Seda on tõestanud nii maaväe õppused Kevadtorm, kui ka Eesti sõdurite ja madruste teenistus välisoperatsioonidel.
Vallutaja ja oma kodumaa kaitsja motivatsioon ei ole mitte kunagi võrreldavad. Sinisetriibuline maika või mõne teise relvaliigi värvides pesu ei ole kuulikindel.
Kas võib nõustuda hinnanguga, et Vene armee on varustuselt Eesti omast võitlusvõimelisem?
Tsiteerin NATO Euroopa vägede ülemjuhatajat Ameerika Ühendriikide admirali James Stavridist, kes on järjekindlalt kõigile kahtlejatele meelde tuletanud, et NATO on jätkuvalt poliitiliselt ja sõjaliselt maailma kõige võimsam organisatsioon, mille liikmetel on kõige rohkem sõjalennukeid, tanke, lahingumasinaid, suurtükke, erinevaid raketisüsteeme, sõjalaevu ja vägesid. Tuumarelvadest rääkimata. NATO ei ole kunagi teinud ega tee mitte mingisugust hinnaalandust oma liikmesriikide territooriumi kaitsmiseks, ei ole vahet kas see on Island, Eesti või Türgi. Ainuüksi Ameerika Ühendriikide sisemajanduse koguprodukt on minu mälu järgi kümme korda suurem kui Vene Föderatsioonil.
Terve NATO ajaloo jooksul, ei ole mitte ükski riik julgenud NATOt rünnata ja mitte ükski NATO liige ei ole rünnanud teist NATO liiget. Ei ole mingit põhjust arvata, et midagi peaks tajutavas tulevikus muutuma.
Kahtlen tõsiselt, kas isegi nii rikas riik nagu Rootsi Kuningriik, suudaks ennast üksi sõjaliselt kaitsta, hoolimata oma turvalisest geopoliitilisest asukohast NATO liikmesriigi Norra ja ülikõrge kaitsevõimega Soome selja taga.
