Uuringu andmetel arvavad seitse eestlast kümnest, et ELi liikmesriigid peaksid abivajajatele andma kaitset ja varjupaika ning et varjupaiga taotlejaid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi.

"Meil on vaja tõhusat kontrolli välispiiride üle, et tagada vaba liikumine ELi piires, et tõeliselt kaitsta neid, kes seda vajavad, ning ühtlasi luua võimalused seaduslikuks rändeks ja liikumiseks," ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.

48 protsenti arvamusuuringus osalenud eestlastest leiab, et seaduslikele sisserännanutele peaksid kehtima samad õigused mis oma riigi kodanikele, samas kui pooled eestlastest on selle vastu. ELis tervikuna on võrdsete õiguste poolt 68 protsenti ja vastu vaid 28 protsenti kodanikest.

Eestlased sisserännet ei poolda

Vaid veerand eestlastest on arvamusel, et EL peaks soodustama tööalast rännet kolmandatest riikidest, leevendamaks demograafilisi ja tööjõu puudusest tingitud probleeme. ELis keskmiselt arvab nii 42 protsenti inimestest.

Kui 53 protsenti arvamusuuringus osalenutest leiab, et ränne rikastab ELi riikide majandust ja kultuuri, siis eestlaste hulgas on see näitaja vaid 38 protsenti ning ülekaalukalt rohkem, ligi 60 protsenti, on neid, kes nii ei arva.

80 protsenti arvamusuuringus osalenutest ja 72 protsenti eestlastest on nõus, et ELi liikmesriigid peavad andma kaitset ja varjupaika nendele, kes seda vajavad.

Kui kaheksa igast kümnest eurooplasest leiab, et varjupaigataotlejate arv peaks olema ELi liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotatud, siis eestlaste hulgas pooldab seda ettepanekut vaid iga kuues, vahendas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.