Kolmelt põlvkonnalt võeti Eesti kodakondsus

Vene perekonna kolm põlvkonda jäid ilma Eesti kodakondsuseta Venemaa arhiivi vea ning Eesti ametnike tähelepanematuse pärast. Vaatamata sellele, et kohtuotsuse järgi pole juhtunus kannatanute süüd andis kodakondsus- ja migratsiooniamet neile välja vaid tähtajalised elamisload

Deniss Rudous sai sinise passi kui riigi põliskodanik, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Vastavalt Pihkva oblastist saadud tõendile sündis Denissi vanaisa Aleksei Ivanovitš Ivanov külas, mis asus Eestile Tartu rahulepingu kohaselt kuuluval territooriumil.

See oli 1996. aastal, aga 2004. aastal selgus, et Eestis sündis Denissi vanaisa nimekaim, tegelik vanaisa aga on sündinud Vene Nõukogude Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis ega omanud mingeid õigusi Eesti kodakondsusele.

Tegeliku Ivanovi sugulased, kel polnud temaga kontakti, said veast teada Eesti ametnike käest alles kahe aasta pärast, kui pidid vanad Eesti passid uute vastu vahetama. Denissi ema Svetlana Rudous ja tema vend taotlesid elamisluba, aga Deniss ise pöördus kohtusse. “Kohus tunnistas, et minu süüd juhtunus pole – see on kõik, mida meil õnnestus saavutada,” räägib Deniss.

Kodakondsuse eksamit Deniss sooritada ei taha. "Ei, ei hakka eksamit sooritama. See ei anna mulle midagi. Halli passiga mulle Venemaale sõitmiseks viisat pole vaja – nii palju kõnesid oli, kuidas see segab naturalisatsiooni, kuivõrd Eesti vajab kodanikke – aga ikka, vaatamata sellele võeti pass ära,” räägib ennast solvatuna tundev Deniss.

“Üheksakümnendate alguses Eesti kodanike passide väljastamisel ei olnud harvad juhtumid, kus inimesed esitasid valesid andmeid, võltsdokumente, mille tulemusel pass võis olla väljastatud ilma seadusliku aluseta," selgitas KMA pressiesindaja Mailo-Lii Paloveer.

"Sellistel juhtumitel selgitatakse, mis oli selle põhjuseks – riigiasutuse viga või esitas inimene võltsitud dokumendid. Kui süüdi mõisteti riik, siis inimesele väljastati uus pass.” Kuid vaatamata sellele, et kohus mõistis Denissi õigeks, väljastati talle vaid tähtajaline elamisluba.

Denissi lugu pole ainus. Aasta tagasi pöördus Den za Dnjom-i toimetusse 1955. aastal sündinud Valentina. 1993. aastal sai ta esimese Eesti passi isa järgi, kelle õigusi Eesti kodakondsusele tõestas naisele väljastatud tõend. Mitme aasta pärast, kui naine otsustas saada laenu käendajaks, sai ta teada, et tema pass on kehtetu, kuna 14 aastat tagasi väljastatud tõend tunnistati võltsituks ning Valentina jäi kodakondsusest ilma.